Töövaidluse lahendamise muutused tekitavad küsimusi

Hoolimata püüdest menetlust kiirendada on eelnõu tulemusena vaidluse lahendamiseks kuluvat aega hoopis pikendatud. Töövaidluskomisjonile on antud pädevus lahendada eri tüüpi vaidlusi ning kinnitada kompromisse, kaotatud on rahaliste nõuete piirid ning väiksemate rahaliste nõuete lahendamiseks on loodud kirjalik menetlus. Täiesti uue menetlusliigina loodud lepitusmenetluse valimine vaidluse lahendamiseks on aga ilmselt küsitav.

Tekib küsimus, kas eelnõu autoritel on õnnestunud luua ühtne ja ajakohane normistik, mis tagaks lihtsa, kiire, odava ning õiglase kohtuvälise töövaidluste lahendamise.

Kirjalik menetlus – kelle jaoks?

Eelnõu järgi lahendatakse väiksemad kui 3200eurosed rahalised nõuded kirjalikus menetluses, mille eripära on, et nõuet ei lahenda kolmeliikmeline komisjon, vaid komisjoni juhataja ainuisikuliselt. Kas juhataja otsuses on piisavalt arvestatud mõlema poole huvid ning tagatud ka inimlik suhtumine, mida eelkõige töötajad komisjoni pöördudes otsivad? Arvatavasti otsuste õiguslik tase ühtlustub, sest komisjonide juhatajatele on kehtestatud samad nõudmised mis kohtunikele. Vastus küsimuse teisele poolele on ilmselt pigem eitav, sest kirjalikus menetluses ei saa kaebaja oma muret vahetult kurta ning veenduda, et teda mõistetakse.

Vaidluse osapoolel on õigus kirjalikust menetlusest keelduda. Sellisel juhul menetletakse nõuet tavalises korras ning see vaadatakse läbi istungil. Menetluse kiiruse huvides võiks seaduses sisalduda nõue, et vaidluse osapooled peavad avalduses ja selle vastuses märkima, kas nad on nõus asja kirjaliku menetlusega või soovivad suulist arutamist. Kirjaliku menetluse määramine võiks toimuda ainult poolte soovil ning seda olenemata nõude suurusest, sest selliselt kaoks kohustus pidada istungit, kui kumbki pool seda ei soovi.

Menetluse aeg poole pikem

Kvaliteetsema tulemuse tagamiseks on eelnõuga antud komisjonile rohkem aega asjaolude väljaselgitamiseks ja paremini motiveeritud otsuste koostamiseks. Senise ühe kuu asemel peab komisjon avalduse läbi vaatama 45 päevaga. Pikeneb ka otsuse teatavaks tegemise aeg senise viie tööpäeva asemel kümnele tööpäevale. Kokku pikeneb seega vaidluse lahendamise aeg ligikaudu poole võrra. On vaieldav, kas poole pikem menetluse aeg on ikka põhjendatud ja vajalik, kui eelnõu eesmärk on kiire menetlus.

Oluline muudatus, mis samuti õigusrahu saabumist edasi lükkab, on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja muutumine. Kui kehtivas seaduses tuleb selline nõue esitada 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest, siis eelnõu järgi saab lepingu lõpetamist vaidlustada nelja kuu jooksul. Praktikas on jäänud mitu töövaidlust lahendamata, sest ajaks, kui töötaja jõudis oma õigused välja selgitada ja töövaidluskomisjoni pöörduda, oli tema nõue juba aegunud. Muudatuse jõustumisel on vaidlustamiseks rohkem aega ja seega paremad võimalused oma õigusi kaitsta, kuid menetluse venimise hinnaga.

Töövaidluskomisjon kui lepitusorgan

Palju on arutatud, kas töövaidluskomisjon võiks vaidluste sisulise lahendamise kõrval või asemel pidada kokkuleppemenetlust. Kehtiva seaduse alusel puudub komisjonil õigus vaidlevaid pooli kokkuleppe sõlmimisele suunata. Praktikas poolte vahel kompromisse küll sõlmitakse, kuid töövaidluskomisjon ei saa kompromissi kinnitada ning juriidiliselt on tulemus menetluse lõpetamine avalduse tagasivõtmise tulemusena.

Uus eelnõu soosib töövaidluse kokkuleppelist lahendamist juba enne töövaidluskomisjoni pöördumist või siis komisjonis leppimise teel või kompromissiga. Kompromissi kinnitamise õiguse andmine komisjonile on igati tervitatav muudatus, mis annab pooltele kindluse, et kompromissi tingimusi täidetakse.

Uue menetlusliigi, lepitusmenetluse kasutamise tõenäosus on pigem kaheldav, sest vajalik on mõlema poole nõusolek. Kui poolel on soov vaidlus rahumeelselt lahendada, siis eelduslikult püüab ta seda teha enne komisjoni pöördumist. Lepitusmenetluse valimist võib takistada veel asjaolu, et selle reeglitest on eelnõusse kirjutatud ainult mõni ning tutvuda tuleks ka lepitusseadusega. Kas mitmesse seadusesse laiali pillutud reeglid tagavad ikka ühtse ja lihtsa normistiku?

Kes katab kulud?

Kui tööandja või töötaja ei soovi ise vaidlemisega tegeleda, saab kasutada tasulist õigusteenust. Eelnõu järgi peavad töövaidluskomisjoni pöördumisega seotud menetluskulud kandma pooled ise ning seda ka juhul, kui vaidlus peaks jätkuma kohtus. Samas, kohtumenetluses kannab menetluskulud, sh ka kohtueelse menetluse kulud, üldjuhul see, kes vaidluse kaotas. Kumb seadus tuleb kulude hüvitamisel aluseks võtta?

Eeltoodud küsimused on üksnes mõned, millele tuleks enne uue seaduse jõustamist vastus leida. Loodetavasti arvestatakse enne seaduse jõustamist konstruktiivsete ettepanekutega ning tehakse eelnõus vajalikud muudatused. Ei ole mõtet teha seadust, mida tuleb varsti muutma hakata.

 

Dokumendinäidised äritegevuses

Lugu ilmus Äripäeva käsiraamatus “Dokumendinäidised äritegevuses”. Äripäeva käsiraamatud on praktilised ja usaldusväärsed töövahendid spetsialistile ja juhile. 

“Dokumendinäidised äritegevuses” ilmub juba üle kümne aasta. Veebis täieneb teave igal kuul, paberil ilmub täiendus neli korda aastas. Käsiraamatust leiab üle 280 äritegevuses vajaliku dokumendi, lepingu ja muu näidise koos juristide kommentaaridega. 

Näidised on mõeldud laiale ringile: juristidele, sekretäridele, müügiassistentidele, haldusjuhtidele, büroojuhatajatele, klienditeenindajatele, ehk kõigile, kes tegelevad ettevõttes lepingute sõlmimise, tellimuste vormistamise ja nende täitmise kontrollimisega. 

Käsiraamatu teemad: müük, kinnisvara, töövõtt, kasutusse andmine, võlgade sissenõudmine, logistika ja eksport, intellektuaalne omand, kohtudokumendid, asjaajamine. 

Mida sisaldab aastalitsents?

• Ligipääsu e-käsiraamatule• Võimalust kasutada e-nõuandekeskust• Paberväljaannet• Paberväljaande täiendusi iga kolme kuu järel• E-uudiskirja Õigusuudised, mis ilmub kümme korda aastas

Autor: Janika Pajula, advokaadibüroo Kais, Pihlak & Partnerid advokaat