Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neid asju ei maksa palgaläbirääkimistel mitte kunagi öelda

    Ükskõik, kui palju harjutada, mida täpselt palgaläbirääkimistel rääkida, on alati oht viimasel hetkel libastuda ja öelda kõige hullemat asja kõige halvemal hetkel. Paanitsemise asemel tuleks end korralikult ette valmistada.

    Palgaläbirääkimistest kõneleva raamatu “Fearless Salary Negotiation” autor Josh Doody jagab töökuulutuste portaalis Glassdoor nõu, kuidas selline vestlus edukalt üle elada. “Arutelu palga üle on koostöö ja eduka koostöö võti on hea suhtlusoskus,” ütleb ta. “Väga oluline on ennast selgelt väljendada, et vältida kaheti mõistmist, mis võib teha olukorra keerulisemaks ja läbirääkimisi aeglustada.”
    Selle asemel et lihtsalt soovitada, mida öelda, hoiatab Doody võimalike ohukohtade eest, mida parima palga püüdmisel vältida. Seega siin on üheksa asja, mida mitte kunagi palgaläbirääkimistel öelda.
    1. “Praegu” nagu “Praegu ma teenin…”
    Üks tüüpilisemaid küsimusi, mida värbajad tööotsija käest küsivad, kõlab umbes nii: “Milline on praegu sinu palk ja kui palju loodad meie juurde tööle tulles saada?” Ärge minge selle küsimuse õnge. Doody nimetab seda kardetud palgaküsimuseks, mis on tema hinnangul petlik, sest tavaliselt küsitakse seda üsna intervjuu alguses ja paljud kandidaadid ei pea seda palgaläbirääkimiste osaks, kuigi see seda kindlasti on.
    “Sellele küsimusele kindla numbriga vastamine võib muuta tõhusa läbirääkimise hiljem väga keeruliseks, sest see võib kandidaadi lõksu ajada,” leiab Doody. Ükskõik kumma kindla numbri avaldamine tähendab, et järgnevad pakkumised on väga tõenäoliselt selle numbriga seotud. Võib-olla see ettevõte oleks valmis pakkuma palju kõrgemat palka kui mainitud summa.
    2. “Soovitud” nagu “Minu soovitud palk oleks…”
    Veel kord – ärge avaldage oma praegust ega soovitud palka! Selle vea parandamine on keeruline.
    Üks viis nende numbrite lõa otsast pääsemiseks on Doody hinnangul vaadata motivatsioonipaketi puudujääke. Kui näiteks puhkusetasu, boonused või muu taoline valmistavad pettumuse, saab kasutada neid põhjusena, miks kompensatsiooniks suuremat palka küsida.
    Palganumbri küsimusele soovitab Doody vastata näiteks nii: “Mul on ebamugav oma praegusest palgast rääkida. Eelistan keskenduda sellele, millist väärtust suudan teie ettevõttele lisada, mitte kui palju mulle makstakse praeguses töökohas. Mul ei ole konkreetset palgasoovi ja teie teate paremini, millist väärtust minu oskused ja kogemused saavad teie ettevõttele pakkuda. Ma tahan, et see käik oleks minu jaoks suur samm edasi nii vastutuse kui ka kompensatsiooni mõttes.”
    3. “Vabandust”
    “Läbirääkimine on ebamugav ja me kaldume loomu poolest keerulise vestluse nurki siluma,” ütleb Doody. Vabandamine võib tema sõnul jätta teisele poolele mulje, et olete valmis taanduma. Läbirääkimiste ajal pole vaja vabandada.
    4. “Ei” ja teised negatiivsed sõnad
    Läbirääkimiste kestel tasub järjepidevalt oma olukorda parandada ning selleks tuleb Doody sõnul vältida negatiivse varjundiga sõnu ja keskenduda positiivsele. Selle asemel et öelda “ei, mulle nii ei sobi”, kus on lausa kaks eitust, võiks öelda “mulle sobib paremini…”. Negatiivsed sõnad tõmbavad tempo alla ja võivad tekitada seinu, mis teevad koostöö raskeks. Ainult positiivsete sõnade kasutamine on esialgu keeruline, kuid harjutades läheb see lihtsamaks.
    5. “Jah”
    Kuigi eelmise punkti valguses võib see tunduda nagu täpselt õige asi, mida öelda, rõhutab Doody, et seda tuleb lausuda ettevaatusega. “Sageli saate tööpakkumise, mis tundub väga paeluv ja see võib olla midagi palju rohkemat, kui ootasite. Sellisel juhul on esimene instinkt võtta pakkumine vastu lihtsalt sellepärast, et see on niivõrd vastupandamatu,” selgitab Doody.
    Kuid kas see on ikka liiga hea? Doody hinnangul võib juhtuda, et alahindasite enda väärtust selles olukorras. Selle asemel, et öelda “jah”, sõnastage vastupakkumine, et näha, kui palju suudate seda täiustada. Läbirääkimised peaksid lõppema nii, et ettevõte ütleb teile “jah”. “Kui nad ütlevad teile “jah” või te ei oska enam midagi küsida, siis on läbirääkimised lõppenud,” ütleb Doody.
    6. “Hiljem” nagu “Ma saan sellega tegeleda pärast seda, kui olen tööga alustanud.”
    Asjade edasilükkajad, see on teile. Doody selgitab, et vahel on vestluses lihtsam vältida teatud ebamugavaid kohti ja lükata neid edasi, kuni palkamine on kindel. “See viga võib aga väga kalliks osutuda, sest siis ei ole enam samasugust vabadust läbi rääkida ja parandada oma olukorda. Suruge end ebamugavustundest läbi ja saavutage kohe praegu parim tulemus.”
    7. “Proovima” nagu “Kas võiksime proovida…?”
    Proovima on Doody sõnul passiivne sõna, mis jätab palju mänguruumi ja seda pole vaja. Igaühel on lihtne öelda, kas siiralt või mitte, et “proovime” ja hiljem lisada, et “proovisime, aga ei tulnud välja”. Selle asemel tasuks kasutada positiivsemat sõnumit, nagu “mulle sobiks paremini”.
    8. “Rohkem”
    Kuigi see sõna tundub olevat vastuolus vestluse eesmärgiga saada rohkem, on see siiski eduka läbirääkimise jaoks liiga üldine. Selle asemel et küsida rohkem palka või rohkem puhkusepäevi, tuleks minna märksa konkreetsemaks.
    “Ärge jätke läbirääkimistel asju kujutlusvõime hooleks. Selle asemel et paluda neil palganumbrit suurendada, öelge, et teile sobib põhipalgaks 5000 eurot,” soovitab Doody.
    9. “Tahan”
    Millegi tahtmine nurjab läbirääkimised täielikult. Selle sõna kasutamine võib vähendada kogu teie eeldust, et teile tuleks rohkem maksta ja väärite konkurentsivõimelisemat palka. Läbirääkimistel kasutage konkreetseid fakte ja olge äärmiselt veenvad. Näiteks võib alustada sellest, et välja selgitada oma põhipalk selle põhjal, kui palju keskmiselt sel alal makstakse.
    “Võite ju rääkida sellest, mida tahate, aga see ei ole kuigi oluline. Keskenduge ettevõtte vajadustele ja kuidas teie saate aidata neid täita, et nad näeksid teie väärtust ja saaksid seda vastavalt kompenseerida,” räägib Doody.
  • Hetkel kuum
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Edukas põllumees: poliitikute omavaheline kaklus on probleem
Saunumi senine juht keskendub USA-le: “Seal on päris tuntud inimesed meie tooteid ostnud”

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Harjumaa TOP: kerge ei ole, aga läheb hästi
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Investor Toomas: püüan kasvu enda reegleid rikkudes
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA tööjõuturg jahtus oodatust rohkem
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Teraviljast munani - mis toimub turul?
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.