Ettevõtete aruanded muutuvad põnevamaks

Raamatupidamisseaduse järgi peavad suurettevõtjad kirjeldama majandusaasta tegevusaruannetes ärimudelit, tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimeste juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist, selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi. Avaldatav info peab selgitama, mis on ettevõtte tegevusega kaasnevad peamised riskid väljatoodud valdkondades, samuti vajadusel ettevõtja äripartneritega, tarnijatega, alltöövõtjatega jne seotud riskid, mis hoolsusmeetmeid ettevõte rakendab riskide maandamiseks ning mis on ettevõtte tegevuse peamised mitterahalised tulemusnäitajad.

Kui ettevõttel sellised poliitikad puuduvad või neid ei rakendata, tuleb tegevusaruandes esitada argumenteeritud selgitus, miks neid põhimõtteid ei ole välja töötatud või miks neid ei rakendata. Inimeste juhtimise, inimõiguste järgimise jt poliitikad võivad sisalduda ettevõtte rakendatavas ühingujuhtimise tavas või näiteks töökorralduse juhistes, millele tuleb tegevusaruandes viidata.

Millist infot tuleb esitada inimeste juhtimise ja inimõiguste järgimise kohta?

Direktiivi järgi võiks sotsiaalsetes ja inimeste juhtimisega seotud küsimustes ettevõtte esitatav teave puudutada soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks võetud meetmeid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide rakendamist, töötingimusi, sotsiaaldialoogi, töötajate teavitamis- ja nõustamiskorda, ametiühingute õiguste austamist, tööohutust ja -tervishoidu, dialoogi kohalike kogukondadega või meetmeid, mida on võetud nende kogukondade kaitse ja arengu tagamiseks. Inimõiguste kaitse võitluse küsimustes võiks aruanne sisaldada teavet mehhanismide kohta inimõiguste kuritarvitamise vältimiseks.

Euroopa Komisjon koostab ka mittesiduvad suunised metoodika kohta, kuidas avaldada muud kui finantsteavet.

Inimõigusi peavad järgima ka väikeettevõtted

Kuigi kohustus avaldada muud kui finantsteavet laieneb ainult nimetatud suurettevõtetele ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on direktiivist väljas, on kohustus järgida inimõigusi kõigil ettevõtetel. Ettevõtjad peavad teadma, kuidas rakendada inimõiguste kaitse regulatsioone oma tööprotsessis.

Peale ELi ja riigisiseste regulatsioonide sätestavad inimõiguste kaitsepõhimõtteid rahvusvahelised raamistikud, nagu ÜRO ülemaailmne kokkulepe, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada” (UNGP), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni suunised riikidevahelistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standard 26000, ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta jne.