Kaitsen oma kasumit

Vilunud kaupleja Alexander Elder soovitab määrata ära kasum, mida iga tehinguga püüdma minnakse, ja hakata sellest kolmandikku kaitsma. Muidugi võib igaüks ise vaadata, kui suurt osa, aga Elderil tundub see vaikimisi olevat üks kolmandik.

Ehk kui tahetakse saada näiteks sada eurot kasumit, siis tuleks sel hetkel, kui paberil kasum kasvab 33euroseks, stop-loss tõsta ostuhinna juurde. Kui kasum kasvab 66euroseks, siis tõsta stop-loss nii kõrgele, et selle rakendumisel oleks kasum 33 eurot. Vähemalt nii ma seda asja mõistan.

Heake küll. Aga mina ei tea mitme oma tehingu juures, kui palju ma kasumit tahan saada. Naftafutuuridega, valuutaga ja indeksitega päevakaubeldes, jah, siis on mul võimalikust kasumist mingi ettekujutus täitsa olemas. Aga pikema perspektiiviga positsioon, nagu näiteks minu Deutsche Telekom? Pole aimugi, kuhu see võib tõusta ja millal.

Sel juhul peaks ilmselt kasutama hinda jälgivat stoppi (trailing stop). Teine võimalus on mul Elderi meetodit pisut modifitseerida. Ehk teha nii, et tõstan stopi nii kõrgele, et umbes kolmandik paberil kasumist oleks igal juhul kodus.

Proovingi Deutsche Telekomiga kõigepealt seda. Tõstsin eile stop-loss'i üle ostuhinna 13,5 euro peale ning kui aktsia veel rohkem tõuseb (mida ma väga loodan), tõstan stop-loss'i veelgi kõrgemale. Kui see käsitsi stopiga sehkendamine aga väga tüütuks osutub, siis ilmselt lähen üle hindajälgivale stopile.

Hindajälgiva stopi puhul on minu kommentaariumis kurdetud, et MT4-platvormil lõpetab see toimimise siis, kui arvuti sulgeda. Küsisin kohe Admiral Marketsi klienditoelt järele ja sain kinnituse, et MT5-platvormi juures, mida ka mina kasutan, ei kao see stopp arvuti sulgemisega kuhugi.

Hoopis eraldi teema on aga kasumi kaitsmine biotehnoloogia sektoris, kus mul on kaks positsiooni: Dermira ja Achaogen. Et need aktsiad on väga volatiilsed ja igapäevased kõikumised on väga suured, tuleb seal stop-loss panna võimalikult kaugele ostuhinnast ja riski maandada peamiselt positsiooni suurusega – ehk teisisõnu peab see olema nii väike, et selle stop-loss'i juures ei oleks kaotus üle minu riskitaluvustaseme.

Biotehnoloogiat võivad veel tabada ka karude rüüsteretked. Lihtsalt seletades on see asi järgmine: mõni karu, kes on suures koguses selles aktsias lühike, otsustab mingil põhjusel oma positsiooni katta. Ta võtab suure paki pikka aktsiat ja viskab selle sobival hetkel turule. Loomulikult valitakse selline hetk, kus ostordereid on väga hõredalt. See pakk kukub läbi enamikust ostuorderitest ja jääb kuskil väga kaugel põhjas pidama. See pidamasaamise koht võib vabalt olla näiteks 10–20% allpool.

Järgmiseks paneb karu ülikiirelt sinna lähedusse, kuhu pakk kukkus, suure ostuorderi oma lühikese positsiooni katmiseks. Mõne sekundi pärast hakkab sinna nagu korvi sadama sisse õunu – need on kõik need pikad positsioonid, mille stop-loss-orderid mööduv suur pakk käivitas. Karu saab oma lühikese positsiooni kaetud ja mine tea, ehk läheb soodsal tasemel veel pikakski ja pöörab ära pulliks.

Kogu karude rüüsteretk võib kesta mõne minuti. Aktsia taastub päris kiiresti, ostuorderid pannakse jälle üles ja päeva lõpuhinda vaadates tundub, et midagi ei juhtunudki. Aga graafikus on suur auk sees.

Seepärast ei kasutagi paljud biotech'ide kauplejad stop-loss-ordereid. Samal põhjusel poleks kasu ka hindajälgivast stopist ja üleüldse on biotech'ides kasumi kaitsmine pea võimatu. Ainus kindel kasumi kaitse meetod on kasum välja võtta. Mida ma õnneks peatselt teha kavatsengi.