Ettevõtjate nägudel on praegu üsna huvitav ja harvaesinev ilme - üks silm naerab ja teine nutab. Miks?
Ühest küljest oleks rõõmustamiseks tõesti nagu põhjust - usaldus Eesti riigis toimuva vastu on hakanud välismaal taastuma ja usalduse taastumine tähendab majanduses üht - ettevõtjad hakkavad taas investeerima; taas on kuulda Skandinaavia ettevõtetest, kes tootmist Eestisse kolivad; reitinguagentuurid on muutnud Eesti suhtes palju optimistlikumaks; Wall Street Journal toob Kreekale riigi reformimisel eeskujuks Eestit…
Jah, see kõik on ilus. Kui poleks üht häirivat tegurit mikrotasandil - igapäevast rahavoogu ettevõtte kassasse. Äripäeva tänasest kaaneloost selgub, et ettevõtjail on aasta alanud kehvalt, jäädes alla isegi eelmise aasta üsna madalale võrdlusbaasile. Seda just Balti turule oma tooteid/teenuseid müüvatel ettevõtetel. Neil, keda on rõhuv enamus ja kes annavad tööd enamikule erasektoris töötavatele inimestele. Neil, kes toovad ka enamiku riigi maksutuludest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üha suuremaks muutub tõenäosus, et Eesti ettevõtjad seisavad veel sel kevadel silmitsi uue kärpega. See juhtub siis, kui mureneb seni valitsenud arvamus, et eelmise aasta lõpu müügitase ongi see põhi. Praegu näib, et see võib juhtuda. Sisemaine tarbimine on sedavõrd suure löögi saanud ja kukub veel edasi. See omakorda võib tähendada uusi kokkuhoiuplaane ettevõtetes. Uusi töötuid. Uusi palgalangetusi.
Ning mis sugugi mitte ebaoluline, lisakärpeid ka selle aasta riigieelarves, mis on arvestanud maksutulusid samas suurusjärgus mullusega. Praegu veel uue lisaeelarvega ei tegeleta, kuid see aeg võib saabuda juba mõne kuu jooksul, kui lihtsalt tuleb uusi miljardeid maha võtma hakata. Mis omakorda jahutab niigi jäist siseturgu. Rahandusministeerium küll väidab, et nad ongi arvestanud esimese poolaasta langusega riigieelarvet tehes. Oleneb muidugi, kui suurega.
Ja isegi kui riigil tervikuna hakkab paremini minema, ei tähenda see kindlasti, et paremini hakkab minema kõikidel ettevõtetel. Algab terade eraldamine sõkaldest. Kõigepealt toibuvad kõige kiiremini ümberkorraldusi teinud ettevõtted ja need, kes on suutelised pakkuma midagi uut.
Kutsumegi kõiki hetkeks loorbereile puhkama jäänud ettevõtjaid-poliitikuid üles mõtlema: äkki polegi see kriis veel läbi? Mida teha? Kust kärpida?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõsi ta on, elame huvitaval ajal. Riigi usaldus kasvab, kuid raha jääb järjest vähemaks. Positiivsed uudised välismeedias Eesti kohta sagenevad, kuid tarbimine, palgad ja töökohad hoopistükkis vähenevad.
Loomulikult, päeva lõpuks (mis saabub loodetavasti juba sel aastal) hakkavad ka ettevõtjal mõlemad silmad naerma, mis omakorda tähendab ka kõhukamaid maksutulusid ja suuremat maksude laialijagamist. Kuid seniks tuleb loota, et 1. jaanuaril 2011 oleks meil ikka neid kroone, mida eurodeks vahetada.
Autor: 1185-aripaev