- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandus hakkab sulama suvel
Vaatamata maailmamajanduse toibumismärkidele, algas aasta Eesti ettevõtjatele jätkuva langusega. Ettevaatlik tõus peaks tulema suve keskel, nii prognoosib ka rahandusministeerium.
Ettevõtete käivete kukkumisest hoolimata rahandusministeerium maksulaekumiste kavandatust suurema vähenemise pärast siiski veel ei muretse.
Selle aasta riigieelarve järgi peaks sotsiaalmaksu laekuma 4% vähem kui eelmisel aastal, käibemaksu aga 1% mullusest rohkem.
Samas just käibemaksu laekumine võib saada riigi rahakoti kirstunaelaks. Töötute armee üha suureneb, tarbimine väheneb, mistõttu käibemaksu laekumine ei tõuse loodetud suuruses.
Käibemaksu laekus küll jaanuaris oluliselt enam kui mullu samal ajal, kuid tegemist oli anomaaliaga: aasta alguses kerkinud kütuse-, tubaka ja alkoholiaktsiis tähendas hulgimüüjatele kauba ettevarumist kuni pooleks aastaks.
Rahandusministeerium: oleme graafikus
Rahandusministeeriumi riigi rahanduse ja strateegia osakonna juhataja Urmas Koidu väitel oli jaanuari sotsiaalmaksu laekumine oodatud tasemel.
"Nii palju kui ainult ühe kuu tulemustest on võimalik järeldada, oleme eelarvega graafikus. Võrdleme küll riigieelarve maksutulude prognoosi täitumise protsenti eri aastatel, kuid kuna kuises võrdluses maksud laekuvad siiski ebaühtlaselt, siis eriti esimeste kuude põhjal ei saa teha järeldusi terve aasta kohta," ütles rahandusstrateeg.
Ministeeriumi makromajanduspoliitika juhataja Andrus Sääliku sõnul ootaski ministeerium oma viimases prognoosis aastases võrdluses majanduskasvu positiivseks pöördumist selle aasta kolmandast kvartalist ning aasta kokkuvõttes reaalse SKP aastast langust kõigest 0,1% võrra.
"2010. aasta esimese kvartali SKP on võrreldes 2009. aasta esimese kvartaliga veel korralikus languses. Kuigi aastane langus on väiksem kui -9,4%, siis ei jõua see kaugeltki mitte veel nullini," lisas Säälik.
Mil moel 2009. ja 2010. aasta jaanuar-veebruar ettevõtjate jaoks erinevad? Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere ütles, et ettevõtte käive on tänavu jaanuaris-veebruaris umbes 10% võrra väiksem kui eelmisel aastal.
"Eesti turul on käive vähenenud 2-3% võrra. Suurem langus on tulnud Läti ja Leedu turgudelt, kus majandusolukord on viletsam. Kindlasti avaldab tarbimisele mõju kasvav tööpuudus, ostetakse vähem ja odavamaid lihatooteid," oli Mere veendunud.
Hetkel kuum
Prisma ootab paranemist aasta teises pooles
Samas kiidab Mere ajakirjandust. "Aasta tuleb kindlasti raske, aga meedias levima hakanud positiivsed majandusteemad aitavad kindlustundel taas suureneda," lisas tööstuse juht.
Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben arvas, et kuna ehitusturg kahanes eelmisel aastal kolmandiku võrra, siis vähenes ka ettevõtete käive laias laastus sama palju.
"2010. aastal on oodata ehitusturu edasist, kuid mitte suuremat kui 10protsendilist langust. Kindlasti tuleb see aasta ehitaja jaoks eelmisest aastast keerulisem. Samas on rohkem erinevaid võimalusi turuosa juurdevõitmiseks," lisas Roben.
Prisma Peremarketi tegevdirektori Janne Lihavaineni sõnul on selle aasta müük samaväärne eelmise aasta suve ja kevadega.
"Eelmise aasta kümne kuuga toimunud langusest ei ole me aasta esimeste kuudega kindlasti välja tulnud. Samas on müügiindeksid paremad kui mullu sügisel," lisas kaubandusjuht.
Lihavainen lootis, et aasta teisel poolel läheb lihtsamaks. "Praegune suur töötute hulk mõjutab tarbijate kindlustunnet. Kui mullu veebruaris oli töötute määr 4%, siis praeguseks on registreeritud töötuse määr 11,1%. Kui eurole tuleb positiivne vastus, kasvab taas Eestisse tulevate investeeringute hulk, mis mõjutab tööhõivet ja see omakorda tarbijate kindlustunnet," uskus ta.
Läti-Leedu ära kukkunud, Soomes müük stabiilne
ASi Premia Tallinna Külmhoone juhatuse liige Kuldar Leis ütles, et Lätis oli eelmise aasta algus juba masendav.
"Eesti ja Leedu tol ajal veel püsisid. Selle aasta jaanuaris on võrreldes aastatagusega olnud kõigis Balti riikides ligikaudu 20protsendiline kukkumine. See tähendab, et Läti on veelgi sügavamasse auku vajunud. Samas Soomes on müük püsinud stabiilne," rääkis ta.
Leis nentis, et Lätis läheb olukord üha keerulisemaks ja pankrotti hakkavad minema jaeketid. See aga veab kaasa ka nõrgemad tootjad.
Leisi väitel erineb Eesti Lätis vaid euro-ootuse poolest.
"Kurbadel hetkedel võib ennast sellega lohutada. Tegelik müük teeb aga endiselt vähikäiku. Seda aastat hakkab iseloomustama pankrottide laine, kukuvad need, kes 2009 veel valget laeva ootasid. Hämmastama paneb see, et avalik sektor, sealhulgas eriti kohalikud omavalitsused, elavad reeglina veel mingites unelmates ning arvavad, et keegi päästab neid," ütles Leis.
"Kui mõnel üksikul tugeval firmal läheb Eestis praegu hästi, siis ei saa avalik sektor selle järgi arvata, et hullem ongi möödas ja äkki me ei peagi kulusid kokku tõmbama," rääkis Leis.
Euro tulek on Leisi meelest ülitähtis, sest vahepeal on Eesti Euroopas usaldusväärsete partnerite hulgast välja arvatud.
Maailmamajanduse taastumisel kistakse Eesti ekspordi abil juukseidpidi august välja
Andres Arrak
Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi direktor
Signaalid selle kohta, et maailmamajanduses on halvemad ajad möödas, on väga tugevad.
Hiina majanduse kasvuprognoos selleks aastaks on 10 protsenti. USA majanduse august väljumise parimaks tõenduseks on viimase kvartali tootlikkuse 7,2protsendine tõus.
Saksamaa ja meie teised kaubanduspartnerid kosuvad ilmselgelt. Kuna Eesti majandus sõltub väga palju ekspordist, siis tõstetakse meid juukseidpidi august välja.
Mis mind murelikuks teeb, on tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel. Teiste riikide kogemus ütleb, et uus tõus saavutatakse pärast seda, kui ettevõtted on oma tootmise ümber korraldanud ja kulud üle vaadanud. See tähendab, et edasi liigutakse sageli vähemate töötajatega. Ühtlasi tähendab see, et hõive hakkab kasvama palju hiljem. Siin osutub määravaks tööturgude ja haridussüsteemi paindlikkus. Kui kiiresti suudetakse vaba tööjõud n-ö poleerida vastavaks vabade töökohtade nõuetele.
Kriitiliseks muutub olukord juhul, kui kasvab pikaajaliste töötute osakaal. See toob endaga kaasa sotsiaalseid, psühholoogilisi ja kriminogeenseid probleeme. Valitsusel peab olema kriisiplaan, mida teha, kui pikaajaliste töötute arv järsult kasvama hakkab.
Täiendava eelarvekärpe vajadus pole välistatud, kuid see pole eriti tõenäoline. Viimases kvartalis laekus makse rohkem, kui eeldati. Olen kindel, et varasema kogemuse pinnalt suhtuti eelarve tegemisse esimest korda tõsiselt. Kõige tõenäolisemaks pean üksikisiku tulumaksu alalaekumist tööpuuduse kõrge taseme tõttu.
NUMBER
• 20% kukkus ASi Premia müük Balti riikides tänavu jaanuaris mulluse aasta algusega võrreldes. Samas on ettevõtte müük Soomes püsinud stabiilne.
• 5% majanduskasvu ennustas selleks aastaks ettevõtja Joakim Helenius, uskudes selle olevat saavutatav nii ekspordi kui ka sisenõudluse kasvu tõttu teisel poolaastal.
Autor: Väinu Rozental, Kadri Paas
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele