Majandus hakkab sulama suvel

Ettevõtete käivete kukkumisest hoolimata rahandusministeerium maksulaekumiste kavandatust suurema vähenemise pärast siiski veel ei muretse.

Selle aasta riigieelarve järgi peaks sotsiaalmaksu laekuma 4% vähem kui eelmisel aastal, käibemaksu aga 1% mullusest rohkem.

Samas just käibemaksu laekumine võib saada riigi rahakoti kirstunaelaks. Töötute armee üha suureneb, tarbimine väheneb, mistõttu käibemaksu laekumine ei tõuse loodetud suuruses.

Prisma ootab paranemist aasta teises pooles

Samas kiidab Mere ajakirjandust. "Aasta tuleb kindlasti raske, aga meedias levima hakanud positiivsed majandusteemad aitavad kindlustundel taas suureneda," lisas tööstuse juht.

Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben arvas, et kuna ehitusturg kahanes eelmisel aastal kolmandiku võrra, siis vähenes ka ettevõtete käive laias laastus sama palju.

"2010. aastal on oodata ehitusturu edasist, kuid mitte suuremat kui 10protsendilist langust. Kindlasti tuleb see aasta ehitaja jaoks eelmisest aastast keerulisem. Samas on rohkem erinevaid võimalusi turuosa juurdevõitmiseks," lisas Roben.

Prisma Peremarketi tegevdirektori Janne Lihavaineni sõnul on selle aasta müük samaväärne eelmise aasta suve ja kevadega.

"Eelmise aasta kümne kuuga toimunud langusest ei ole me aasta esimeste kuudega kindlasti välja tulnud. Samas on müügiindeksid paremad kui mullu sügisel," lisas kaubandusjuht.

Lihavainen lootis, et aasta teisel poolel läheb lihtsamaks. "Praegune suur töötute hulk mõjutab tarbijate kindlustunnet. Kui mullu veebruaris oli töötute määr 4%, siis praeguseks on registreeritud töötuse määr 11,1%. Kui eurole tuleb positiivne vastus, kasvab taas Eestisse tulevate investeeringute hulk, mis mõjutab tööhõivet ja see omakorda tarbijate kindlustunnet," uskus ta.

Läti-Leedu ära kukkunud, Soomes müük stabiilne

ASi Premia Tallinna Külmhoone juhatuse liige Kuldar Leis ütles, et Lätis oli eelmise aasta algus juba masendav.

"Eesti ja Leedu tol ajal veel püsisid. Selle aasta jaanuaris on võrreldes aastatagusega olnud kõigis Balti riikides ligikaudu 20protsendiline kukkumine. See tähendab, et Läti on veelgi sügavamasse auku vajunud. Samas Soomes on müük püsinud stabiilne," rääkis ta.

Leis nentis, et Lätis läheb olukord üha keerulisemaks ja pankrotti hakkavad minema jaeketid. See aga veab kaasa ka nõrgemad tootjad.

Leisi väitel erineb Eesti Lätis vaid euro-ootuse poolest.

"Kurbadel hetkedel võib ennast sellega lohutada. Tegelik müük teeb aga endiselt vähikäiku. Seda aastat hakkab iseloomustama pankrottide laine, kukuvad need, kes 2009 veel valget laeva ootasid. Hämmastama paneb see, et avalik sektor, sealhulgas eriti kohalikud omavalitsused, elavad reeglina veel mingites unelmates ning arvavad, et keegi päästab neid," ütles Leis.

"Kui mõnel üksikul tugeval firmal läheb Eestis praegu hästi, siis ei saa avalik sektor selle järgi arvata, et hullem ongi möödas ja äkki me ei peagi kulusid kokku tõmbama," rääkis Leis.

Euro tulek on Leisi meelest ülitähtis, sest vahepeal on Eesti Euroopas usaldusväärsete partnerite hulgast välja arvatud.

Maailmamajanduse taastumisel kistakse Eesti ekspordi abil juukseidpidi august välja

Andres Arrak

Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi direktor

Signaalid selle kohta, et maailmamajanduses on halvemad ajad möödas, on väga tugevad.

Hiina majanduse kasvuprognoos selleks aastaks on 10 protsenti. USA majanduse august väljumise parimaks tõenduseks on viimase kvartali tootlikkuse 7,2protsendine tõus.

Saksamaa ja meie teised kaubanduspartnerid kosuvad ilmselgelt. Kuna Eesti majandus sõltub väga palju ekspordist, siis tõstetakse meid juukseidpidi august välja.

Mis mind murelikuks teeb, on tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel. Teiste riikide kogemus ütleb, et uus tõus saavutatakse pärast seda, kui ettevõtted on oma tootmise ümber korraldanud ja kulud üle vaadanud. See tähendab, et edasi liigutakse sageli vähemate töötajatega. Ühtlasi tähendab see, et hõive hakkab kasvama palju hiljem. Siin osutub määravaks tööturgude ja haridussüsteemi paindlikkus. Kui kiiresti suudetakse vaba tööjõud n-ö poleerida vastavaks vabade töökohtade nõuetele.

Kriitiliseks muutub olukord juhul, kui kasvab pikaajaliste töötute osakaal. See toob endaga kaasa sotsiaalseid, psühholoogilisi ja kriminogeenseid probleeme. Valitsusel peab olema kriisiplaan, mida teha, kui pikaajaliste töötute arv järsult kasvama hakkab.

Täiendava eelarvekärpe vajadus pole välistatud, kuid see pole eriti tõenäoline. Viimases kvartalis laekus makse rohkem, kui eeldati. Olen kindel, et varasema kogemuse pinnalt suhtuti eelarve tegemisse esimest korda tõsiselt. Kõige tõenäolisemaks pean üksikisiku tulumaksu alalaekumist tööpuuduse kõrge taseme tõttu.

NUMBER

• 20% kukkus ASi Premia müük Balti riikides tänavu jaanuaris mulluse aasta algusega võrreldes. Samas on ettevõtte müük Soomes püsinud stabiilne.

• 5% majanduskasvu ennustas selleks aastaks ettevõtja Joakim Helenius, uskudes selle olevat saavutatav nii ekspordi kui ka sisenõudluse kasvu tõttu teisel poolaastal.

 

Autor: Väinu Rozental, Kadri Paas