Meil lähebki paremini: võlglaste arv väheneb

Viimase järgi on maksuvõlglaste arv meil vähenenud aastaga 15 protsenti, seejuures kahaneb nende arv kõigis majandusvaldkondades, ning lõpuks on pidurdunud ka äripartnereile võlgu olevate ettevõtete arvu kasv. Aastaga tuli neid juurde kaks protsenti, aasta tagasi oli aga sama näitaja koguni 65 protsenti.

See on hea uudis. Meie asjad liiguvad taas paremuse poole. Kuigi kahjuks ei ole pisut parem majandusolukord ettevõtete käitumise peamine mõjutaja – selleks on mitme uuringu järgi hoopis hirm. Siiski võib Äripäeva tänase kaaneloo põhjal täheldada ka juba väikest muudatust ettevõtjate mentaliteedis. Ja see on Äripäeva meelest positiivse sõnumi juures kõige meeldivam – n-ö vitsahirmu kõrvale hakkab pisitasa tekkima ka ärikultuurikiht.

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul kahanes jaanuaris maksejõuetuse riskiga ettevõtete arv ligi veerandi võrra (aasta tagasi oli selliseid ettevõtteid ligi kolmandik) ja sel aastal võib nende arv väheneda viiendikuni. See oleks juba mõistliku piiri lähedal, milleks Jäger peab 15-20%.

Hirmud ajavad tagant. Maksuameti andmeil oli meil 31.detsembri seisuga üle 85 000 füüsilist ja juriidilist isikut riigile võlgu kokku 6,2 miljardit krooni ehk ligi 400 miljonit eurot. Võlasumma on endiselt märkimisväärne, kuid väheneb. Riigieelarvesse laekuvad maksud on olnud samas enam-vähem prognoositu tasemel.

Swedbanki hiljutise elanike maksekäitumise uuringu järgi maksab suur osa inimesi tähtaegselt arveid ja laenumakseid ebameeldivuste vältimiseks ja hirmust karistuse ees. Kuna ettevõtteid juhivad ikkagi inimesed, võib uuringu järeldusi ka neile laiendada.

Hirm ajab tagant. Ettevõtjaid kannustab võlgu partnereile tagasi maksma ka hirm inkassofirma küüsi sattumise ees. Võib olla sellest ehk enamgi oht sattuda avalikku häbiposti näiteks kas või reklaamplakatile keset pealinna (riigikohtu jõulu eel tehtud otsus lubab seda, kui võlad reaalsed ja võlgnikku on eelnevalt hoiatatud, aga tulemust ei mingit). Ja pangalt pole ka võlglasest või kehva maksekultuuriga ettevõtjal lootust laenu saada.

Liiga palju on kaotada. On hulk muudki ettevõtetele eluks vajalikku, mis sõltub just nende maksujõulisusest ja maksukultuurist. Näiteks ei ole maksuvõlglasel 1. jaanuarist võimalik enam osaleda riigihankekonkurssidel. Ka ajatatud maksuvõla tähtaeg ei tohi selleks olla pikem kui kuus kuud. Samuti riskivad riigi ees võlglased ilma jääda ettevõtlustoetustest, seal hulgas ka Euroopa Liidu struktuuritoetustest.

Eksportööride seas näiteks võlglasi ja maksehäiretega ettevõtteid eriti polegi. Aga eks neil on surve kahepoole – jääd riigile võlgu, ei saa ekspordigarantiid, jääd äripartnerile võlgu, võid kaotada nii partneri kui turugi.

Olgu või hirm see, mis ettevõtjaid tagant tõukab. Peaasi, et nad aru saavad, et see on tegelikult ratsionaalne käitumine, mille poole neid praegu veel vitsaga juhitakse..

Autor: 1185-aripaev