Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Austet poliitikud - mõelgem pensioneist!

    Äripäev tahaks käimasolevatesse koalitsioonikõnelustesse sekkuda.

    Ja mitte ainult mõtteid mõlgutada, vaid midagi ka ette võtta. Sest nagu Äripäev jaanuari lõpul („Teine sammas õgib esimest“, Äripäev 31.01.2011) kirjutas, jääb pensionide väljamaksmiseks puudu arvestatav summa sotsiaalmaksu. Kui tänavu on puuduolev summa 550 eurot iga Eesti maksumaksja kohta, siis aastaks 2017 tuleks praeguste arengute jätkumisel leida I pensionisamba rahastamiseks lisaks sotsiaalmaksule summa, mis võrdne 1000 euroga iga maksumaksja kohta aastas. Ei ole just kõige rõõmustavam perspektiiv.
    Kui pea liiva alla pista, siis probleem kaob? Seda me ju ei usu. Seepärast teebki rõõmutust tulevikuperspektiivist rohkemgi Äripäevale muret asjaolu, et probleemi ei taheta ikka veel selgelt välja öelda ega lahendusi otsima hakata.Vähe sellest – enne valimisi rääkisid ka täna koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad pensionikulude suurendamisest, emapensioni sisseviimisest. Kust see raha peaks tulema? Mõlemad täna valitsust moodustavad erakonnad lubasid, et mingit maksukoormuse tõusu ei tule, IRL lubas koormust koguni vähendama hakata. Muidugi on enne valimisi ülimalt hea taevamannat kokku lubada, aga ikkagi, kust see raha peaks tulema?
    Et pensionisüsteemi ees ootavale krahhile ei ole tänaseni veel mõtlema hakatud viitab ka eilne uudis, milles valitsus teatas, et kuigi sel aastal pensioneid ei tõsteta, ootab pensionäre tuleval aastal ees 3-6protsendiline pensionikasv. Täpne kasv sõltub majanduskasvu numbritest.
    Ei, Äripäev ei taha väita, et me riik peaks kuidagi tänaste pensionäride arvelt kokku hoidma, neilt seda piskut ära võtma hakkama. Ei. Me tahame, et me riigijuhid teadvustaks endale lihtsat asja – tänase demograafilise kaardi pealt on võimalik näha, et juba lähitulevikus tuleb ühe töötaja kohta senisest oluliselt enam ülalpeetavaid. Lihtne.
    Muidugi on lahendust raske leida. Me pole ka ainus riik maailmas, kel seda lahendust vaja. Äripäeva meelest tuleks esmajoones Eestit müüma hakata.Mitte otseselt, Eestisse tuleb hakata meelitama maailma mastaabis suurfirmasid. Ka lähedastele Skandinaavia investoritele tuleks senisest veelgi enam Eesti võimalusi tutvustada. Ning, mis põhiline, investorite soovidele tuleks mingil määral ka vastu tulla. Kui mõnel suurfirmal oleks vaja oskustöölisi, keda meil endil pole, lubagem neil need siis ometigi riiki tuua. Oma maksutulu jätaksid nad ju siia.
    Või suunakem osa täna töötukassale minevaist summadest lisaks pensionifondidesse. Kuid igal juhul on viimane aeg mõtlema hakata. „Ärme lükka vananeva ühiskonna tõttu üha raskemaks muutuva pensionisüsteemi rahastamise lahendamist edasi praegu koolis käivale põlvkonnale. Põhjamaade heaoluühiskonda pole võimalik ega mõtet kopeerida, kuid mingi riiklik pension on võimalik ka olukorras, kus ühel tööl käival inimesel on “teenindada” kaks pensionäri,” lõpetasime oma juhtkirja tänavu 1. veebruaril. Vahepeal pole mitte midagi muutunud.Niisiis, härrased koalitsioonikõnelejad – mõelgem pensionist!
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Slovakkia peaminister pole enam eluohtlikus seisundis
Slovakkia peaminister Robert Fico ei ole enam eluohtlikus seisundis, vahendas Reuters ministri teadet.
Slovakkia peaminister Robert Fico ei ole enam eluohtlikus seisundis, vahendas Reuters ministri teadet.