Austet poliitikud - mõelgem pensioneist!

Ja mitte ainult mõtteid mõlgutada, vaid midagi ka ette võtta. Sest nagu Äripäev jaanuari lõpul („Teine sammas õgib esimest“, Äripäev 31.01.2011) kirjutas, jääb pensionide väljamaksmiseks puudu arvestatav summa sotsiaalmaksu. Kui tänavu on puuduolev summa 550 eurot iga Eesti maksumaksja kohta, siis aastaks 2017 tuleks praeguste arengute jätkumisel leida I pensionisamba rahastamiseks lisaks sotsiaalmaksule summa, mis võrdne 1000 euroga iga maksumaksja kohta aastas. Ei ole just kõige rõõmustavam perspektiiv.

Kui pea liiva alla pista, siis probleem kaob? Seda me ju ei usu. Seepärast teebki rõõmutust tulevikuperspektiivist rohkemgi Äripäevale muret asjaolu, et probleemi ei taheta ikka veel selgelt välja öelda ega lahendusi otsima hakata.Vähe sellest – enne valimisi rääkisid ka täna koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad pensionikulude suurendamisest, emapensioni sisseviimisest. Kust see raha peaks tulema? Mõlemad täna valitsust moodustavad erakonnad lubasid, et mingit maksukoormuse tõusu ei tule, IRL lubas koormust koguni vähendama hakata. Muidugi on enne valimisi ülimalt hea taevamannat kokku lubada, aga ikkagi, kust see raha peaks tulema?

Et pensionisüsteemi ees ootavale krahhile ei ole tänaseni veel mõtlema hakatud viitab ka eilne uudis, milles valitsus teatas, et kuigi sel aastal pensioneid ei tõsteta, ootab pensionäre tuleval aastal ees 3-6protsendiline pensionikasv. Täpne kasv sõltub majanduskasvu numbritest.

Ei, Äripäev ei taha väita, et me riik peaks kuidagi tänaste pensionäride arvelt kokku hoidma, neilt seda piskut ära võtma hakkama. Ei. Me tahame, et me riigijuhid teadvustaks endale lihtsat asja – tänase demograafilise kaardi pealt on võimalik näha, et juba lähitulevikus tuleb ühe töötaja kohta senisest oluliselt enam ülalpeetavaid. Lihtne.

Muidugi on lahendust raske leida. Me pole ka ainus riik maailmas, kel seda lahendust vaja. Äripäeva meelest tuleks esmajoones Eestit müüma hakata.Mitte otseselt, Eestisse tuleb hakata meelitama maailma mastaabis suurfirmasid. Ka lähedastele Skandinaavia investoritele tuleks senisest veelgi enam Eesti võimalusi tutvustada. Ning, mis põhiline, investorite soovidele tuleks mingil määral ka vastu tulla. Kui mõnel suurfirmal oleks vaja oskustöölisi, keda meil endil pole, lubagem neil need siis ometigi riiki tuua. Oma maksutulu jätaksid nad ju siia.

Või suunakem osa täna töötukassale minevaist summadest lisaks pensionifondidesse. Kuid igal juhul on viimane aeg mõtlema hakata. „Ärme lükka vananeva ühiskonna tõttu üha raskemaks muutuva pensionisüsteemi rahastamise lahendamist edasi praegu koolis käivale põlvkonnale. Põhjamaade heaoluühiskonda pole võimalik ega mõtet kopeerida, kuid mingi riiklik pension on võimalik ka olukorras, kus ühel tööl käival inimesel on “teenindada” kaks pensionäri,” lõpetasime oma juhtkirja tänavu 1. veebruaril. Vahepeal pole mitte midagi muutunud.Niisiis, härrased koalitsioonikõnelejad – mõelgem pensionist!

Autor: 1185-aripaev