Külamehed konnatiigis tegid sääsest elevandi

Samas alles eile valitsuse heakskiidu saanud liitumine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga toob kõige mustema stsenaariumi järgi Eestile kohustuse garanteerida kuni 2,5 miljardit eurot. See on võrreldes maamaksuga vähemalt 150 korda suurem summa! Siia tuleb lisada veel, et samaaegselt käima lükatavasse Euroopa Stabiilsusmehhanismi peab Eesti sisse maksma 149 miljonit eurot ehk kümme korda suurema summa, kui on räägitud maamaksu puhul. Rääkimata sellest, et teema määrab mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa tuleviku.

Tahaks veel kord küsida riigikogulastelt: kas tõesti on lühinägelik ja väiklane Toompea ja all-linna kemplus olulisem kui miljarditesse eurodesse ulatuvad ja kogu Euroopat hõlmavad otsused? Kas Eesti peab olema konnatiik, kus külamatsid omavahel kemplevad? Piinlik on.

Riigikogus esindatud neljast erakonnast kolm tunnistasid Äripäevale, et võlakriisi ja sellega seotud lahendusmehhanisme pole avalikkusele piisavalt selgitatud. Eriarvamusele jäänud peaministripartei ei pidanud selgitamist sootuks võimalikuks.

Paraku on seni kõik läinud vana rada ning erakondade ega valitsuse poolelt pole ei arutlusi ega selgitusi järgnenud. Samal ajal Euroopa võlakriis pigem süveneb, kui näitab taandumise märke. Küll aga on häälekalt kisatud maamaksu teemal.

Retoorika Eestist kui osast Euroopast on poliitikutele jäänud vaid sisutühjaks sõnakõlksuks. See kõlbab vajadusel millegi põhjenduseks, kuid mitte sisuliseks aruteluks. Selle asemel unistab poliitik, et igaüks jääks oma liistude juurde.

Piinlik on.

 

Autor: Harry Tuul, Väinu Rozental