Psühholoogiline muutus meie peas

Nendest pääsu pole, aastatagune baas on juba üsna hea, ümberringi käib mõnetine jahtumine ja teatud kasvukõvera tagasitõmbumine loomulik. Kuid sellest hoolimata tunnen ma end üsna rõõmsana ja kindlana, kui rääkida majanduse edasisest arengust, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Miks? Sest nii ettevõtjate kui tarbijate peas on mu meelest toimumas murranguline muutus. See on aset leidnud vaikselt, mõne viimase kuu jooksul. Nimetagem teda siis Soome finantskontserni Aktia peaökonomist Timo Tyrväneni tsiteerides psühholoogiliseks muutuseks.

Veel sügisel suruti mis tahes hea uudis majanduse kohta alla, muudeti negatiivseks. Igas faktis ja kommentaaris nähti ohtu. Nüüd aga näib, et turupsühholoogia hakkab tähelepanu pöörama headele asjadele.Negatiivse alatooniga uudised ei pälvi varasemat tähelepanu või hakatakse neid lausa enda jaoks positiivseks pöörama. Et oleme nüüd kannatanud mitu head aastat, aeg on taas elama ja mängima hakata.

Psühholoogilist muutust on märgata nii investeeringutes kui ka tarbijate, kodumajapidamiste kulutustes. Eestist rääkides, siis tarbimine kasvab. Investeeringute ja ettevõtjate meeleolu kohta kasutan ise hea indikaatorina "ärilt-ärile" ehk B2B reklaamimahtu, mis jaanuaris tegi järsu tõusu, võrreldes viimaste aastate jaanuariga.

Ettevõtja reklaamib siis, kui investeerib. Välisinvestorid ongi aktiviseerunud. Alma Media ostis CV-Online`i, Skandinaavia juhtiv konsultatsioonifirma Sweco tegi hiljuti paar ostu Eestis, Flagmore toob tootmise Eestisse, Wallenbergiga koostööd tegev EQT Infrastructure Fund võttis üle Fortum Termesti ja plaanib teisigi oste, Imatran Seudun Sähko otsib Eestis laienemist, IKEA, H&M, Subway tulevad meile lähemale, Hesburger lisab müügikohti, meie idufirmad nagu Fits.me tõstavad üsna muljetavaldavalt raha, kaubandusketid laienevad, kaubanduskeskusi tuleb juurde.

Välisilmast saab psühholoogilise muutusega seletada asjaolu, et näiteks euroala riikide reitingukärped möödusid ilma oluliste turureaktsioonideta ning riikide võlakirjad on päris hästi kaubaks läinud. Tarbijate ja ettevõtjate usaldusindeksid on hakanud tõusma. Investorid on turgudele naasnud, ettevõtjad saavad neilt jälle raha. Pangad on vaikselt hakanud üksteist jälle usaldama, millele viitab kindlustatud ja kindlustamata raha hinnavahe vähenemine turgudel.

Täna on hullemad stsenaariumid poliitikute ning rahva peas läbi mängitud ja jäänud vaid üks ohukoht - kas Euroopa poliitikud suudavad kokku leppida majanduskriisi taltsutamiseks ja leppeid järgida? Praegu näib, et seda võiks loota. Vastasel korral tuleb langus ka meie peamistel, seni tugevalt esinenud eksporditurgudele Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal. Aga eks me kõik tea, mis siis teha tuleb.

Aktsiaseltsi Eesti oskusteave, kapitaliseeritus ning riist- ja tarkvaraline varustatus on praegu ajaloo konkurentsivõimelisemal tasemel. Peaasi, et EASi, PRIA, CO2 ja teised kergelt laiali pillutatavad eurod meid päris ära ei riku ja majandust toetustest elatuvaks almusmajanduseks ei muuda. Õnneks lõpeb see pidu varsti, ELis netomaksjaks muutumine polegi enam mägede taga. Jess!