ÄP: EASi minek IRLi kontrolli alla teeb valvsaks

Äripäev teeb ettepaneku riigiettevõtete ja –institutsioonide ning riigi ja euroraha jagavate organisatsioonide nõukogude ja juhatuste mehitamisel sisse seada “parteikvoodid”. Leppigem kokku, kui palju ühe (võimu)partei liikmeid tohib riigiettevõtete ja raha jagavate organisatsioonide nõukogudes ja juhatustes olla, et vältida riigifirmade ja –instutsioonide minekut ühe partei kontrolli alla – ehk siis sellise olukorra tekitamist, millesse korruptsioon on sisse programmeeritud.

Partsi “puha õigus”. EASi nõukogust kutsuti tagasi Mart Einasto ja liikme Erich Teigamägi, kelle ametiaeg ei olnud lõppenud. Einasto, kelle volitused oleks kestnud veel kaks aastat, jäi tagasikutsumist kommenteerides diplomaatiliseks ja väitis, et see ministri „püha õigus”, kuna EAS on ju riigi asutatud. Viimane on tõsi, „pühas õiguses“ aga kahtleme. Raha, mida EAS jagab, on eelkõige Euroopa struktuurifondide raha, mitte mõne erafirma kasum, millega ettevõte võib peale hakata, mida ise soovib. Samal põhjusel peame taunimisväärseks IRLi liikmest riigikogulase Marko Pomerantsi sekkumist Toila võimutülisse ähvardusega IRLi liikme umbusaldamise korral valla sadama ja rannaala arendamise rahast ilma jätta. Toila vallale plaanitud raha ei tule mitte IRLi taskust, vaid riigieelarvest.

Võrreldes Reformierakonnaga on IRLil, oravate väiksemal vennal, muidugi olnud pisut vähem võimalusi riigiettevõtteid ja –institutsioone „omade“ kätte mängida, ent fakt on, et riigiettevõtete nõukogude koosseisudest leiab vaid üksikuid opositsiooniparteide esindajaid. Parteiline kuuluvus ei näita veel kõike: paljud nõukogudes istuvad võimuparteide rahastajad formaalselt erakonda ei kuulu.

Vähem parteilasi, rohkem eksperte. „Parteikvoodi“ nõrga küljena tuleb välja tuua, et see ei pruugi korruptsiooni täielikult välistada: võimu jagavad erakonnad võivad sellegipoolest üksteisele teenete osutamises kokku leppida. Seetõttu oleks üks võimalus kvooti sisse kirjutada kohustus kaasata opositsioonierakondade esindajaid. Rohkem kui parteiliste huvide kaitsjaid vajame riigiettevõtete ja –institutsioonide esindustesse aga valdkonda hästi tundvaid inimesi, kes pärsiksid parteide huvide kaitsjate omavoli ja sunniksid juba oma kohaloluga arukaid lahendusi otsima.

Cinzia Siia tööandja Taimo Staalfeldt on äriliselt seotud olnud respublikaanide Reet Roosi, Tõnis-Martin Konsi, Herdis Ojasu, Tõnis Paltsi ja teistega. IRLi liige Staalfeldt on ka ise ametiredelil tõusnud: IRLi põllumajandusministri  Seederi nõuniku kohalt põllumajandusministeeriumi haldusosakonna juhatajaks. Ka Arvi Altmäe on Res Publica taustaga. Kui siia lisada, et Kairi Teniste on Res Publica ühe looja Ken-Marti Vaheri abikaasa, Kristina Tauts Res Publica kunagise Tallinna volikogu fraktsiooni juhi Toomas Tautsi abikaasa, Ahti Kuningas Partsi juhitava ministeeriumi asekantsler ja Anti Tammeoks Res Publicaga seotud ettevõtja, siis joonistub EASi nõukogust pilt, mis Partsile ja tema „pühale õigusele“ au ei tee.

EAS jagab aastas välja paarsada miljonit eurot. Küsimus, kuivõrd toetused on Eesti riigi ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet parandanud, on ühese vastuseta. Ent kui „rutiinne rahajagamise masin“, nagu EASi on nimetatud, läheb ühe partei juhtimise alla, on oht, et raha hakkab rutiinselt ühes suunas liikuma, paraku väga suur.

Autor: 1185-aripaev