6 aprill 2012

Anname õiguse olla palga üle uhke

Viimase nädala on Eesti meedia hõivanud palgateema. Üksipulgi on tutvustatud riigifirmade, -asutuste ja omavalitsusjuhtide, ministeeriumide kantslerite, poliitikute ning nende nõunike tulusid.

Palgateema lööb arvamused alati laia lehte laiali. On neid, kes peavad ametnikke ülemakstuks. On neid, kes nimetavad tippjuhtide palku turutingimustest madalamaks. On isegi neid, kes ei saa avalikustamisest aru.

Aga silma jäi hoopis palgasaajate enda reaktsioon. Mulle näib, et kehtiva palgasüsteemiga on seaduseandja justkui võtnud riigiteenistujatelt õiguse olla palga või saadud tasu üle uhke. Sest palk ja tasud pole üheselt arusaadavalt põhjendatud ega läbipaistvad.

Nii näiteks tegi Äripäev sel nädalal juhtkirjas ettepaneku riigifirmade juhtide palkade sidumiseks tulemustega. Sel juhul oleks ühene seos ettevõtte tulemuste ja saadud tasu vahel. Nii oleks lihtsam seda tulemust kiita, selmet mõistetamatut palgapoliitikat kritiseerida.

Sama kehtib ka ametnike suhtes, kes on just kui sunnitud oma palka häbenema. Ilmekas näide on endise haridusministri Tõnis Lukase poliitnõuniku Toomas Kalmuse reageering, kui selgus, et tema keskmine sissetulek oli eelmisel aastal üle 1200 euro võrra kuus suurem kui peaministril. Kui alguses ütles Kalmus, et on uhke, siis hiljem parandas end, et tegelikult ta muidugi uhke ei ole.

Kuid miks mitte olla uhke tasu üle, mis töö ja vaevaga ausalt välja teenitud? Kindlasti kardetakse ühiskondlikku hukkamõistu, aga miks? Arvan, et üks selge põhjus on just selles, et palgasüsteem pole läbipaistev ega arusaadav. Nii upitas IRLi kuuluva Kalmuse sissetulekut mitte põhipalk, vaid lisatasud ja hüvitised, koguni 13 000 euro võrra. Süsteem on olemuslikult segane ja nii on ka saadud tasu üle raske olla uhke.

Iganenud seadus. Viimast kinnitab samuti sel nädalal Äripäevas ilmunud artikkel, kust selgus, et mitme vangla juhid said mullu kopsakaid koondamistasusid ja puhkusehüvitist. Nii näiteks sai mullu veebruaris koondatud Harku vangla juht Janec Leppik hüvitiseks kokku 29 661 eurot, millest koondamishüvitis 21 730 eurot. Mullu mais koondatud Tallinna vangla direktori asetäitjale Raul Siemile maksti hüvitiseks 24 095 eurot, millest koondamishüvitis 19 326 eurot. Ülikõrge koondamishüvitist lähtub iganenud avaliku teenistuse seadusest. Selline koondamishüvitis ei ole mõistlik, põhjendatud ega õiglane. Kuidas siis olla veel uhke?

Riigikogu hakkas kolmapäeval menetlema kaua oodatud uut avaliku teenistuse seadust. Loodan, et jätkub julgust anda riigiteenistujatele õigus ja võimalus olla palga üle uhke.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul

Hetkel kuum