• OMX Baltic0,35%321,27
  • OMX Riga0,51%964,21
  • OMX Tallinn1%2 248,66
  • OMX Vilnius−0,1%1 512,68
  • S&P 500−0,17%7 670,84
  • DOW 30−0,26%51 349,92
  • Nasdaq −0,09%26 797,54
  • FTSE 100−0,45%10 636,71
  • Nikkei 2251,67%66 575,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • OMX Baltic0,35%321,27
  • OMX Riga0,51%964,21
  • OMX Tallinn1%2 248,66
  • OMX Vilnius−0,1%1 512,68
  • S&P 500−0,17%7 670,84
  • DOW 30−0,26%51 349,92
  • Nasdaq −0,09%26 797,54
  • FTSE 100−0,45%10 636,71
  • Nikkei 2251,67%66 575,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,9
Nädalapäevad on avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud riigifirmade juhtide kõrged palgad. Kui varem on kõlanud arvamus seada riigifirmade juhtidele palkadele piir, siis Äripäev on teist meelt – riigiettevõtete juhtide palk ei vaja piiri, vaid tuleb enam siduda ettevõtte vahetu tulemusega.
See täidab mitut eesmärki korraga. Esiteks on tulemuspalga suuremal osakaalul ettevõtte juht motiveeritum eesmärke täitma ja neid ületama. Teiseks, sõltudes tulemustest on riigifirma juhi palk läbipaistvam ja põhjendatum, eriti võrreldes abstraktse “turunõudluse” nime all seatud numbriga. Kolmandaks on tulemuspalk osa lojaalsusprogrammist, eriti konkurentsitihedates valdkondades nagu lennundus, mis on oluline just tippspetsialistide palkamisel. Keskpärastele on töö asemel motivatsiooniks ametikoht. Neljandaks hajutab tulemustasu praegusest paremini omanike ja tippjuhi vahel riske.
Ilmekas näide on Estonian Air, kus on keeruline või isegi võimatu ratsionaalselt, veel vähem emotsionaalselt, põhjendada, miks 17 miljonit eurot rekordkahjumit teeniva firma juht teenib Eesti mõistes rekordsuurt enam kui 33 000 eurost palka. Tero Taskila võibki olla parim valik nii oma kogemustepagasi kui ka oskuste poolest, kuid isegi Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius möönis, et praegu saab Taskila iga kuu justkui avanssi. Kui Taskila suudaks 2-3 aastaga viia Estonian Airi 10 miljoni euroga plussi, oleks selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ka näiteks poole või miljoni euro maksmine tulemustasuks.T
ugevaks vastuargumendiks on, et tulemuspalgale orienteerumisel ei soovita kahjumis ettevõtet juhtima tulla. Kuid esiteks ei tähenda orienteeritud tulemuspalgale seda, et põhipalk jääb maksmata. Ja teiseks ei saa eeldada, et risk on ühepoolne. Et ettevõte omanik katab üheaegselt nii kõrge palgakulu kui ka võimaliku kahjumi. Risk peab olema jagatud ehk ka juht ametit vastu võttes teadma, et ebaõnnestumisel jääb osa palgast saamata. Argumendi lükkab aga kõige ehedamalt ümber reaalne olukord, kus näiteks Estonian Airi puhul Tero Taskila oleks Joakim Heleniuse sõnul olnud nõus tulemuspalgaga.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele