Ministri nõuniku palk võib jääda saladuseks

Seni on ministeeriumid mõningate eranditega ministri nõunike palku avalikustanud. Teisipäevane Äripäev tõi ära erakondliku kuuluvusega nõunike palgaedetabeli, kus olid kirjas ka ministrite poliitnõustajad.

Uue seaduse järgi pole poliitilised nõunikud enam ametnikud, sest eelnõu väidab, et nende tööülesanded ei erine erasektori omast. “Sellised näited on raamatupidajad, personalitöötajad, asjaajajad, hankespetsialistid, haldustöötajad, infotehnoloogid ja muud abistavat tööd tegevad isikud, olgu kas või näiteks ministri poliitilised nõunikud,” kandis Michal riigikogu saalis ette. Eeltoodud ametite esindajad hakkaksid tulevikus töölepingu alusel leiba teenima.

Poliitnõunike palga avalikustamise kohustuse kadumist kinnitas ka põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde: “Jah, need ametnikud, kes avaliku teenistuse jõustumisel viiakse üle töötaja staatusesse, kaotavad eelised, mis on ametnikel. Nende suhtes pole nõuet, et nende palk oleks avalik.”

“See ei ole õigustatud!” Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul ei ole õigustatud, et poliitnõunikele ei kehti enam avaliku teenistuja reeglid palga avalikustamisel. Eriti, kui võtta arvesse, et nõunikud suunavad ministri otsuseid ja viivad ellu avalikku võimu. “Sedavõrd olulist positsiooni täitva isiku palk peaks seetõttu samuti avalik olema,” arvab Prii.

“Seal peab avalikkuse kontroll olema, eriti selles osas, mis puudutab poliitilisi nõunikke,” sõnas Prii. Täpsemini peaksid olema sätestatud ka poliitiliste nõunike ametiülesannete kirjeldused, et oleks võimalik hinnata nende tööülesandeid ja selle eest makstavat tasu, piiramaks avalike vahendite kulutamist erakondlikes huvides, lisas Prii.

Kahtlus, et erakond kasutab riigi raha oma kasuks, tekkis mullu, kui majandusraskustes IRL suunas vahetult enne riigikogu valimisi kaheksa parteitöötajat ministeeriumidesse poliitnõunikeks.

Luuakse nooremnõuniku ametikoht. Uue eelnõu järgi ei nõuta ka kõigilt nõunikelt kõrgharidust, sest luuakse täitsa uus ametinimetus “nooremnõunik”. Seni on ülikooli diplomit nõutud nii nõunikult kui ka vanemnõunikult.

“Nooremnõuniku ametikoha loomine on vajalik, kuna praktikas on teatud toimingute sooritamise volitus vaja anda ka spetsialistidele, kes viidatud nõuetele ei vasta,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Justiitsminister Michal oli eile hommikul väga lootusrikas ja arvas, et sel korral võetakse seadus vastu. Ta rääkis hommikul Kuku raadio saates “Ärataja”, et suur eeltöö on tehtud ja üksmeel on leitud, eeskätt koalitsioonipartnerite vahel. Riigikogus esimesel lugemisel tunnustasid justiitsministri tehtud tööd ka vastasrinde esindajad.

Mida toob kaasa uus seadus?

Praegu määratletakse ametniku staatus asutusepõhiselt. Enamasti on kõik ametiasutustes töötavad inimesed ametnikud, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eelnõuga muudetakse võrreldes kehtiva avaliku teenistuse seadusega (ATS) ametniku definitsiooni. Ametnik on isik, kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega.

Ametnike arv võib reformi tulemusena väheneda praeguselt 28 000-lt umbes 21 000 –22 000-ni. Ametnike arv 2010. aastal oli 28 340 ja sealt kohalike omavalitsuste osakaal 5171 ametnikku.

Vähendatakse palgakomponentide hulka, seatakse neile piirangud, nähakse ette ametikohtade liigitamise kohustus, kaotatakse tsentraalne palgaastmestik ning pannakse rahandusministrile kohustus riigikogu ees kord aastas anda aru ametnike ja töötajate palkadest. Ametniku palk, millega ta tööle tuleb ja mida ta hea töö eest saab, ongi sada protsenti tema põhipalk. Teatud juhtudel saab juht juhtimisinstrumendina ametnikule määrata lisatasu kuni 20% ulatuses.

Alates 2015. aastast avalikustatakse ametniku põhipalk, muutuvpalk ja teenistusülesannetest tulenev muu kulu avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

Ametnike hüved on viidud lähemale erasektorile. Ametnike põhipuhkuse kestus ei muutu. Erisuseks võrreldes kehtiva ATSiga on see, et loobutakse avaliku teenistuse staažist tulenevatest lisapuhkusepäevadest, praegu kuni 10 kalendripäeva. Eelnõus ei ole enam ette nähtud võimalust suurendada pensioni teenistusaastate alusel. Isikud, kes jätkavad tööd avalikus teenistuses, saavad riikliku vanaduspensioni suurendamiseks staaži edasi teenida viis aastat.

Teenistusest vabastamisel ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses. Ülejäänud osas maksab sarnaselt uue töölepingu seadusega ametnikule koondamisel hüvitist töötukassa töötuskindlustusseaduses ettenähtud korras.

Allikas: justiitsminister Kristen Michal