Tuluminister, otsime üles peidetud raha

OMX Baltic−0,11%319,67
OMX Riga−0,01%971,45
OMX Tallinn−0,11%2 229,9
OMX Vilnius0,14%1 511,17
S&P 5000,33%7 676,51
DOW 300,12%50 967,3
Nasdaq 0,24%26 925,71
FTSE 100−1,68%10 428,27
Nikkei 2253,3%68 956,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,73

OMX Baltic−0,11%319,67
OMX Riga−0,01%971,45
OMX Tallinn−0,11%2 229,9
OMX Vilnius0,14%1 511,17
S&P 5000,33%7 676,51
DOW 300,12%50 967,3
Nasdaq 0,24%26 925,71
FTSE 100−1,68%10 428,27
Nikkei 2253,3%68 956,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,73

Järgmise aasta riigieelarvet koostades on kulude kokkuhoid endiselt olulisel kohal, kuid selle kõrval peaks jõulisemalt esile kerkima tulude kasvatamine. Nii on kolleegid kuluministriteks ristinud tuluministril Jürgen Ligil ülesanne makse tõstmata leida ja korjata üles seni peidus olnud ressursid.

Ministeeriumid on esitanud 273 miljoni euro ulatuses lisarahataotlusi, millest 82 miljonit läheks personalikulude katteks. Ühelt poolt ületab see suures osas võimalused, kuid teiselt poolt ei saa vaid pimesi kärpida. Valitsuse ülesanne on ka tulusid kasvatada.

Üheks võimaluseks on valida maksutõus, kuid see on lihtsama vastupanuteed minek. Lisaks riivab see eelkõige ausaid ettevõtjaid ja tarbijaid. Selle asemel tuleks valida ehk keerulisem, kuid ühtlasi ka tulusam ja õiglasem viis tulude kasvatamiseks, näiteks maksupettusi vähendades. Maksupettuste paljastamine ja ennetamine on seda tõhusam, et ei too ainult lisatulu, vaid võitleb ühtlasi ausa konkurentsi eest, mida maksudest kõrvalhoidjad solgivad.

Nii esitas rahandusminister Jürgen Ligi neljapäeval eelnõu, mille järgi tõstetakse aastatel 2013-2016 aktsiisi igal aastal 5% võrra. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve kassapõhised maksutulud tuleval aastal 7 miljonit eurot.

Samal ajal kirjutas Äripäev mitu aastat kütuseturul lokkavast maksupettusest, mida hinnati toona 50-60 miljonile eurole aastas. Kehtestades eelmisel aastal nn tagatisraha nõude, mis peatas käibemaksupettused, selgus, et eelarvest kõrvale läinud raha on oluliselt suurem. 11 kuuga laekus riigieelarvesse koguni 91,6 miljonit lisaeurot. See on summa, mis katab kõigi ministrite personalikulude vajadused. Arvestades, et maksupettused kestsid umbes kaks aastat, võib tagasihoidlikul arvestusel kadunud rahaks pidada mitte 100, vaid lausa 150 miljonit eurot. On selge, et maksuaugu lappimine on kordades tulusam, kui maksu tõstmine.

Sarnane rahahulk läheb igal aastal kaotsi ka näiteks tubakaaktsiisi maksmata jätmisel. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on tubakatoodete salaturu maht 27-31% ning hinnanguliselt jääb seeläbi saamata tulu 52 miljonit eurot. On selge, et salaäri juurimine on keeruline. Aga seades eesmärgiks vähendada seda poole võrra lisandub igal aastal riigieelarvesse summa, mis katab õpetajate palgatõusu ootuse.

Sarnaselt kütuse- ja tubakaärile on tulusid võimalik kasvatada ka teiste maksuameti poolt riskivaldkondadeks nimetatud sektorites. Olgu selleks toitlustus- ja majutusasutused või ehitus. Maksuamet ongi olnud aktiivne ning korraldanud käesoleval aastal kontrolle, vestlusi, saatnud märgukirju ja jälginud reaalajas ettevõtete tegevust.

Eelmisel aastal esitas toonane maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav Äripäeva veergudel retsepti eelarveraha suurendamiseks. Tema hinnangul võib 1 eurone investeering halduri tegevusmahtudesse tuua riigieelarvesse lisaraha kuni 10 eurot. Ehk kasv oleks seega kümnekordne. Tõstame idee taas päevakorda?

Tuluminister, otsime üles peidetud raha

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised