Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nestor: vähem musta tööd täidab ka riigikassat
Lisaks käibemaksuskeemide kaotamisele on sama tähtis või veelgi tähtsam musta töötasu maksmise vastu lahendite leidmine, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Seevastu pattude maksustamisega (tubakas, kärakas) tuleb kindlasti piiri tunda administreerimisvõimekuse ja salaturu vahel, hoiatab ta.
Lisaks käibemaksuskeemide kaotamisele on sama tähtis või veelgi tähtsam musta töötasu maksmise vastu lahendite leidmine. Ka sellega maksuamet tegeleb ja kohati päris hoogsalt aga teha on veel palju. See nõuab ilmselt rohkem ka inimtööjõudu administreerimisel. Ja kui vaja, siis ka muudatusi seadusandluses ning eri ametkondade koostööd.
Näiteks maksuameti ja tööinspektsiooni oma. Kuna olen neid näiteid korduvalt kuulnud, siis ei saa ju olla normaalne, kui kogu firma töötajaskond töötab esimest nädalat ja seetõttu pole ka kirjalikke töölepinguid. Kes seda usub? Või siis selline lõbus teadmine, et maksuametniku pidev kohalviibimine (lihtsalt istub seal) suurendab pubi või baari külastatavust siis ilmselt, kuna nendel päevadel äri läheb eriti hästi ja palju paremini kui muidu. Võtab muigama, aga midagi peaks ka ju tegema.
Ei ütle peast protsente, aga rahvusvahelise metoodika alusel aastaid tehtud uuringud näitasid Eestis ümbrikupalga osakaalu selget langust 2000 aastate algul. Põhjuseid minu meelest kaks . Kõigepealt varasemast tulust sõltuvate sotsiaalkaitse süsteemide olemasolu (töötuskindlustus ja pensionid) ja majanduskasv, mis võimaldas mustast palgast loobuda, kuna tekkis suurem konkurents tööjõu järele.
Masu ajal asi muutus ja loomulikult ümbrikupalga osakaal tõusis. Kui valida oli skeemitamine palgamaksmisel ja maksude tasumisel või siis firma kinni panna, siis selge, mida ju tehti.
Siinkohal nii mitmeski mõttes tuleks kasuks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Tõsi, see ei välista, et osa palka makstakse ümbrikus, kindlasti aga väheneks päris mustalt töötamine. Kuna ka kindlustusmakse suurus peaks sõltuma sellest, mis tööd konkreetselt inimene teeb ja mis kuupäevast alates, siis usun, et ka kontroll saab olema vastav ja kogu töötajaskond „esimest nädalat“ tööl ei ole.
Mul ei ole ka usku kehtivatesse seadusepügalatesse, mis lubavad juhul, kui töötasu maksti tegelikult välja dividendide vormis, neid töötasuna maksustada. Pügal on selleks liiga deklaratiivne, aga mine tea, ehk on maksuametnikud osavad seda kasutama. Mujal maailmas tehakse seda väga lihtsalt ja minu jaoks usutavamalt. Või siis selline nähtus, nagu stipendium, mis ka paljudele isegi avalikust sektorist raha saavatele inimestele, on tegelikult töötasu. Aga pensionikindlustuses ja ravikindlustuses ei kajastu.
Autor: Eiki Nestor, Harry Tuul
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.