- OMX Baltic−0,4%300,09
- OMX Riga−0,11%892,56
- OMX Tallinn−0,41%2 072,51
- OMX Vilnius0,23%1 202,36
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,46%8 814,74
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,27
- OMX Baltic−0,4%300,09
- OMX Riga−0,11%892,56
- OMX Tallinn−0,41%2 072,51
- OMX Vilnius0,23%1 202,36
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,46%8 814,74
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nestor: vähem musta tööd täidab ka riigikassat
Lisaks käibemaksuskeemide kaotamisele on sama tähtis või veelgi tähtsam musta töötasu maksmise vastu lahendite leidmine, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Seevastu pattude maksustamisega (tubakas, kärakas) tuleb kindlasti piiri tunda administreerimisvõimekuse ja salaturu vahel, hoiatab ta.
Lisaks käibemaksuskeemide kaotamisele on sama tähtis või veelgi tähtsam musta töötasu maksmise vastu lahendite leidmine. Ka sellega maksuamet tegeleb ja kohati päris hoogsalt aga teha on veel palju. See nõuab ilmselt rohkem ka inimtööjõudu administreerimisel. Ja kui vaja, siis ka muudatusi seadusandluses ning eri ametkondade koostööd.
Näiteks maksuameti ja tööinspektsiooni oma. Kuna olen neid näiteid korduvalt kuulnud, siis ei saa ju olla normaalne, kui kogu firma töötajaskond töötab esimest nädalat ja seetõttu pole ka kirjalikke töölepinguid. Kes seda usub? Või siis selline lõbus teadmine, et maksuametniku pidev kohalviibimine (lihtsalt istub seal) suurendab pubi või baari külastatavust siis ilmselt, kuna nendel päevadel äri läheb eriti hästi ja palju paremini kui muidu. Võtab muigama, aga midagi peaks ka ju tegema.
Ei ütle peast protsente, aga rahvusvahelise metoodika alusel aastaid tehtud uuringud näitasid Eestis ümbrikupalga osakaalu selget langust 2000 aastate algul. Põhjuseid minu meelest kaks . Kõigepealt varasemast tulust sõltuvate sotsiaalkaitse süsteemide olemasolu (töötuskindlustus ja pensionid) ja majanduskasv, mis võimaldas mustast palgast loobuda, kuna tekkis suurem konkurents tööjõu järele.
Masu ajal asi muutus ja loomulikult ümbrikupalga osakaal tõusis. Kui valida oli skeemitamine palgamaksmisel ja maksude tasumisel või siis firma kinni panna, siis selge, mida ju tehti.
Siinkohal nii mitmeski mõttes tuleks kasuks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Tõsi, see ei välista, et osa palka makstakse ümbrikus, kindlasti aga väheneks päris mustalt töötamine. Kuna ka kindlustusmakse suurus peaks sõltuma sellest, mis tööd konkreetselt inimene teeb ja mis kuupäevast alates, siis usun, et ka kontroll saab olema vastav ja kogu töötajaskond „esimest nädalat“ tööl ei ole.
Mul ei ole ka usku kehtivatesse seadusepügalatesse, mis lubavad juhul, kui töötasu maksti tegelikult välja dividendide vormis, neid töötasuna maksustada. Pügal on selleks liiga deklaratiivne, aga mine tea, ehk on maksuametnikud osavad seda kasutama. Mujal maailmas tehakse seda väga lihtsalt ja minu jaoks usutavamalt. Või siis selline nähtus, nagu stipendium, mis ka paljudele isegi avalikust sektorist raha saavatele inimestele, on tegelikult töötasu. Aga pensionikindlustuses ja ravikindlustuses ei kajastu.
Autor: Eiki Nestor, Harry Tuul
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele