ÄP: eurovanker veereb, aga võbisedes

Kuid olles eeldus, ei ole see edukalt finišisse jõudmise tagatis. Selleni on veel tükk maad, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Seetõttu on sündmuste loogiline areng lahenduse poole iseenesest kahtlemata tervitatav. Ka börsipäev andis tunnistust, et Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus lubada tingimuslikult Euroopa Stabiilsusmehhanism ratifitseerida oli ootuspärane. Aktsiate ja toorainete hinnad ning euro tõusid pärast otsust vaoshoitult ja jäid ootama juba järgmisi samme ning kindlasti mitte ainult Euroopast.

Eelkõige USA Föderaalreservi otsust, kellelt oodati teadet nn kolmandast kvantitatiivsest leevendamisest ehk lihtsamalt raha juurdetrükist. Teisalt ei tohigi turgude reaktsioon olla määrava tähtsusega, sest piltlikult peab euro vastu pidama iga ilmaga. Euroopa Komisjoni ettepanek luua euroala pankade ühtne järelevalvemehhanism ja anda Euroopa Keskpangale lõplik vastutus kõigi euroala pankade järelevalveülesannete eest, on samuti oluline tükk endiselt lahenduseta piltmõistatusest.

Nagu maratonis on ka eurokriisi lahendamises palju peas kinni. Kõlab kordusena, aga viiendat aastat kestva kriisi kirjeldamiseks sobivad majandusmõistete asemel palju paremini psühholoogiast tuntud terminid. Üheaegselt ei kehti (vähemalt täiel määral) ei majandusloogika ega poliittehnoloogia. Nii ei sunni läbi aegade madalaimad intressid ei inimesi ega ettevõtteid laenu võtma, et tarbida ja investeerida. Aga samamoodi on enamasti jõuetud poliitilised sõnumid stiilis „Euro on pöördumatu. Euro lagunemise hirmud on alusetud hirmud,” nagu väljendus Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, kelle sõnul on keskpank valmis uuesti euroala riikide võlakirjaturul tugioste tegema.