12. november 2012 kell 5:57

"Miks ma ei lahku"

Viimastel nädalatel on palju kirjutatud EASi vigadest ja sellega kaasnevast vastutusest. Oma versiooni toimuvast räägib EASi juht Ülari Alamets.

Viimastel nädalatel on palju ja ühekülgselt kirjutatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vigadest ja sellega kaasnevast vastutusest. Võib jääda mulje, et kohe-kohe on algamas ettevõtete pankrotilaine, maksumaksja raha kulub põhjendamatult ning et ajakirjandus suunab EASi nõukogu otsuseid.

Eesti jaoks on käimas esimene täisperiood (2007 -2013) euroraha kasutamisel ning rakendamisel. On üldteada, et eurovahendite kasutamine ei ole kuskil õnnestunud nii, et poleks tekkinud mitteabikõlblikke kulusid. Projekte on tuhandeid, tegevusi kümneid tuhandeid, kuludokumente sadu tuhandeid ja vigu tuleb ette. Eurotoetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud palju osapooli, alates EASist kuni Euroopa Kontrollikojani.

Põikame ajas tagasi aastasse 2007. Mäletan minu kabinetis mitmeid kordi toimunud vestlusi ettevõtjatega, kus tulid jutuks uue perioodi europrogrammid. Periood algas 1. jaanuarist 2007 ja oli neid, kes teadsid, et kui riik nii otsustab, siis võib raha kasutamisega alustada kohe. Paljud tegelesid pingsalt arendusprojektide ettevalmistamisega.

Saabus aasta 2008 ja olime ühtäkki keset globaalset majandustormi. Kogu Euroopa kavandas ja rakendas abipakette ettevõtjate toetuseks. Näitena võib tuua autotööstuse laialdast toetamist ja ka veel täna järellainetusi tekitavat lennufirmade abistamist. Eesti käitus konservatiivselt ja oma võimaluste piires ning rakendas nn ettevõtluse toetamise tugipaketi. Selle raames otsustati EASi kaudu kiirendatud tempos kasutusele võtta euromiljonid ja suunata need majanduse vereringesse. Aastatel 2009 ja 2010 oli EASi tegevusmaht vastavalt 300 ja 250 miljonit eurot. Peamised mõõdikud, millega riigi tasandil EASi tegevusele hinnangut anti, olid haldusotsuste tegemise kiirus ja väljamaksete tempo.

Tegutsesime teadlikult ja uskusime, et sellise kiire investeerimisega kaasnevad riskid on aktsepteeritavad meie töö tellijate – ministeeriumite ning ühiskonna poolt. Kiire investeerimise riskide maandamiseks reserveerisime osa varasema perioodi rahalisest tulemist (4 mln eurot) vaiete reserviks. Tänaseks on veapuhvrist alles üle 3,7 miljoni euro.

Tänaseks oleme 2007-2013 perioodi umbes 785 miljonist eurost otsustega katnud 700 miljonit ning välja maksnud üle poole toetustest. Vahepeal on Eesti asunud taas majanduskasvu teele ning suur hulk Eesti ettevõtteid on oma konkurentsipositsiooni tugevdanud. Samal ajal on Euroopas suurenenud vajadus kokkuhoiu järele, kontrollid euroraha osas on kriisis karmistunud.

Eelnimetatu on EASi jaoks tähendanud näiteks palju ülekontrolle, palju täpsustatud nõudeid. Viimase kahe aasta jooksul oleme leidnud vigu ja parandanud neid riigihangete, tööajaarvestuse, riigiabi ergutava mõju jt valdkondades. Üks vigade lahendamise viis on ka tagasinõuete tegemine toetuse saajatelt ja paraku tuleb seda teha ka tulevikus. Vigu tuleb analüüsida, selgitada välja nende tekkepõhjused, kavandada ja ellu viia parendustegevused.

Täna jätkub töö 21 riigiabi teemalise projektiga. Lahendusteedena analüüsime esiteks tööde algusajaga seonduvate kokkulepete siduvust ja kui suudame tõestada, et kokkulepped ei olnud siduvad, siis ei ole ka rikkumistega tegemist. Teiseks, nende projektide osas, mille puhul tööde alustamise formaalse kriteeriumi rikkumine on aset leidnud, koondame  argumendid, et tõendada koostöös ettevõtja ja rahandusministeeriumiga Euroopa Komisjonile tagantjärele investeeringu ergutavat mõju. Kolmandaks lahenduseks on tagasinõuded juhul, kui toetuse saaja ei soovi tagantjärele riigiabi loa taotlemist või kui ei õnnestu sisuliselt ergutava mõju olemasolu põhjendada. Töötame selle nimel, et võimalikult vähesed peaksid toetuse tagasi maksma ja keegi ei peaks majandustegevust lõpetama.

EAS-i viga seisnes toetuse saajate väheses teavitamises. Jah, oleksime võinud oma haldusotsuses lisaks Euroopa Komisjoni määruse viitamisele lisaks selle sisu avada. Samuti oleksime pidanud masu ajal lisaks ergutava mõju olemasolu eeldamisele, kontrollima ka selle nõude vormilist täitmist. Riigiabi on Euroopa Komisjoni otsepädevusse delegeeritud küsimus ja kahjuks ei ole võimalik nendel juhtudel, kus ergutava mõju olemasolu on tõendamata, seda toetuse saajatele kompenseerida. Viga tuli ilmsiks kui Euroopa Komisjon auditeeris üle Eesti-siseselt juba auditeeritud projektiauditeid.

Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside meetme osas on viga selles, et ürituste puhastulu arvestamisel lähtusime valemist, mille tulemusena ürituste korraldajad said rohkem toetust. Oleme välja pakkunud lahenduse, mille alusel ei kannata ürituste korraldajad ning tagasiküsitav raha on võimalik uuesti samas  meetmes investeerida, kasutades selleks ülalnimetatud veapuhvrit – EAS-i vaiete reservi.

Eesti on laiemas pildis olnud väga edukas euroraha kasutaja ja seda nii investeeringute mõjususe, otstarbekuse kui ka abikõlbulikkuse nõuetele vastavuse osas. Seda kinnitavad nii väljamaksete kiirus, avalik suhtumine euroraha kasutamisse kui ka mõju-uuringud. Näiteks eelmise aasta lõpus majandusministeeriumi ja EASi koostöös läbi viidud mõju uuring tõi välja, et iga ettevõtete ekspordi turundusse investeeritud euro on tagasi toonud 6,5 eurot uut ekspordikäivet.

EASil on kohustus kaitsta meile usaldatud äriplaanides ja arendusprojektides sisalduvat tundlikku infot. Samuti on tavapraktika, et pooleliolevate menetlustega või protsessidega seonduvat ei avaldata enne tulemuste saavutamist. Pean oluliseks oskust ja tahet senistest vigadest õppida ning kasutada seda uue rahastusperioodi paremaks kavandamiseks. Kui me seda täna ei tee, siis võime end jälle leida olukorras, kus uue perioodi esimese aasta (2014) lõpuks pole uued võimalused avanenud ja jälle tuleb kiirustamise tõttu tehtud vigu korrata.

Toetan igati ajakirjanduses kõlanud mõtet kaasata EASi nõukokku Erkki Raasukese kaliibriga inimene ja tänase juhina näeksin selles organisatsioonile ainult kasu. EAS-i juhtimismudelit on vaja täiendada: seda nii nõukogu kui juhatuse rollide täpsustamisega struktuurivahendite rakendussüsteemis ja ka juhatuse juhtimismudeli osas. Pean oluliseks panustada maksimaalselt probleemide lahenduste leidmisse ja teen seda, kuni nõukogu mind selles toetab. Kapten ei saa laevalt lahkuda kuniks meri on tormine ja laev lekib.

Autor: Ülari Alamets, Harry Tuul

Hetkel kuum