Äripäev eetris: mesinädalad said läbi, läheb maksmiseks

Rohepööre pole enam sõnakõlks, vaid peagi näeme seda oma igapäevaelus, sarnaselt nagu ka rohepesu, arutlesid Äripäeva ajakirjanikud saates "Äripäev eetris". Vastu saame parema elukeskkonna, kuid küsimus on, kas poliitilise tahte kaudu on võimalik rohelised unistused ellu ka viia, innovatsiooni tagant utsitada ning mis hinnalipik sellega kaasa tuleb.

Kolmapäeval Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud kliimapaketis on mitmeid punkte, mis hakkavad mõjutama nii Eesti inimeste rahakotte kui ettevõtjate käekäiku, näiteks kliimatollid või sisepõlemismootorite keelustamine.

Juhul kui lepe peaks käiku minema, võib aga kõige suuremat mõju avaldada tänapäeva patulunastuskirjad ehk süsinikuheitme ühikutega kauplemise laiendamine. Seni on ETS ehk Emission Trading System ning kvootide hinna kallinemine mõjutanud otseselt eelkõige põlevkivist elektri tootmist ning suuremaid tööstusettevõtteid, Eesti peale kokku ligi 50 ettevõtet.

"Ostan loa ja saastan" süsteem tõotab aga laieneda teistesse valdkondadesse ning indulgentsi tuleb hakata ostma ka laevandus-, lennundus- ja transpordiettevõtetel. Seeläbi jõuab programm rohkem massidesse ning kallimale põlevkivielektrile täienduseks tuleb arvestada teiste lisakuludega. See avab teistpidi uusi ärivõimalusi, mida on näidanud Eesti idufirma Single.Earth, kes hakkab müüma "metsa mitte maha raiumist" ehk teisisõnu pakuvad saastavatele ettevõtetele võimalust osta CO2 sidumist ning keskkonna jalajälje vähendamist.

Saates "Äripäev eetris" arutlesime, mis on veel teised olulised punktid, mis inimeste elu mõjutavad ning kas poliitikute nägemus võiks pidada ka paika reaalse eluga.

Lisaks rääkisime väikeettevõtluse võludest ja valudest ning miks ei väärtustata Eestis piisavalt ettevõtlust alternatiivina palgatööle. Samuti kõnelesime vaidlusterajast, mis ümbritseb aasta kinnisvarategu ehk Fahle kvartali arendust, kus töövõtjad kahtlustavad arendaja Fausto Capitali pahatahtlikkust, Fausto aga nende vastu algatatud laimukampaaniat.