• Jaga lugu:

    Eestlasi on pangakaardi petturid säästnud

    Kui inimeste pangaandmete väljapetmine petukõnede teel on juba tuntud petturite praktika, siis pangakaardi pettustega riske on e-ostlejate seas veel vähe teadvustatud.

    Kuigi Eesti pangakaartidega tehtud pettuste arv kasvab, siis võrreldes muu Euroopaga on neid siiski väga vähe. Ennekõike peavad valvsad olema e-ostlejad, kes eelistavad Euroopa Liidu e-kaupmeeste asemel Hiina, USA või mõne muu kolmanda riigi e-poode, nentis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna ekspert Airi Uiboaid.

    Ennekõike saab inimene ise pettuste vähenemisele kaasa aidata, kui ta täidab hoolsusnõudeid: ei jaga oma kaardiandmeid kahtlastele poodnikele ega telefoni või e-kirja teel mitte ühelegi küsijale.
    Need võivad tunduda küll elementaarsed nutihügeeni põhitõed, selgub, et üle-eelmisel aastal oli hajameelseid tarbijaid palju. Nii tehti 2019. aastal Euroopas väljastatud pangakaartidega 24 miljonit petutehingut. Petutehingute tõttu kaotati 1,87 miljardit eurot.

    Eesti pankade väljastatud pangakaartidega tehti 2019. aastal üle maailma 19 900 kaardipettust koguväärtusega 1,3 miljonit eurot – see tähendab iga 100eurose kaarditehingu kohta ühe eurosendi suurust kaotust petistele. Nagu ka mujal Euroopas, on Eesti pangakaartidega tehtud pettuste arv suurenenud.

    Kui oled juba tellija, siis logi sisse!
      Telli Äripäev
      Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
      Jaga lugu:
    • Hetkel kuum