Välisministeeriumi NATO ja julgeolekupoliitika büroo direktor Karin Maandi sõnul oli ÜRO Julgeolekunõukogu istungil liitlaste reaktsioon tugev ja toetav. Eriti jõuline oli aga USA esindaja sõnavõtt, rääkis ta.
Esmaspäeval kogunes New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu, et arutada Venemaa hiljutist Eesti õhuruumi rikkumist.
„USA esindaja sõnavõtt oli väga tugev, väga selge,” kommenteeris Maandi USA suursaadik ÜRO juures Mike Waltzi esinemist.
Maandi tõi positiivse poole pealt esile, et see ei jäänud kuulmata Venemaale, kes mängib sageli “Trumpi kaardiga” – kasutab ära seda, et president Donald Trump on tuntud oma NATO suhtes.
Eesti sai tema sõnul Ameerikalt väga kindla kinnituse, mis on toeks ka NATO aruteludel Brüsselis.
Sõna võtsid ka mitmete suurriikide välisministrid, sealhulgas Poola, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik. Maandi märkis, et nende sõnavõtud lisasid arutelule teravust ja kinnitasid, et Eesti teema tõstatamine oli õige samm.
Ta lisas, et riikide õigus otsustada oma tuleviku ja julgeoleku üle on põhimõtted, millele on Venemaa “sülitanud”.
„Aeg on problemaatiline, aga tugevad sõnavõtud ÜROs ja NATO reaktsioon näitavad, et see on siiski asi, millesse usutakse. USA esindaja sõnavõtt rahvusvahelise õiguse kaitseks näitab samuti, et see on süsteem, mida peab hoidma,” ütles Maandi.
Lisaks tuli intervjuus juttu ka sellest, kui erakorraline oli Venemaa õhupiiri rikkumine ning NATO artikkel nelja käivitamine. Maandi rõhutas, et sellist sammu on alliansi ajaloos kasutatud vaid alla kümne korra, mis näitab olukorra tõsidust.
Küsis Janno Riispapp.
Foto: Ken Mürk/ERR/Scanpix
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.