Ameerika Ühendriikides New Yorgis kogunevad maailmaliidrid peavad tunnistama, et argumente tuumarelvast loobumiseks enam õieti polegi.

- Eelmisel ametiajal pälvis Donald Trumpi sõnavõtt ÜRO peaassambleel naerupahvakuid, sel korral on auditoorium ilmselt märksa aupaklikum.
- Foto: AFP/Scanpix
Maailmapoliitika kese püsib selgi nädalal USAs, ent nihkub Hollywoodi õhtustest jutusaadetest tagasi New Yorgi konverentsisaalidesse. Teel idarannikule lendas Washingtoni rändtsirkus läbi Arizonast, et anda poliitikahuvilistele ja kultuurisõdalastele suursugune etendus “Charlie Kirki matused”.
Donald Trump, kes peab täna kõne kogu maailmale, valas matusetseremoonial veel õli tulle, kuulutades, et “Ameerika vabaduse nimel märtrisurma läinud” Kirki nimel tuleb võidelda – ja just vasakpoolsete vastu, sest sealt on pärit vägivald.
Presidendi võitlus jätkub täna Manhattani idakaldal, kus toimub iga-aastane ÜRO peassamblee, tuues kokku liidrid üle maailma.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing Ehkki teise maailmasõja rusudest püstitatud maailmaorganisatsioon sai alguse USA eestveetud rahuprojektina, ei suuda see 80 aastat hiljemgi ületada ühe ekspeasekretäri sõnastatud tagasihoidlikku eesmärki: hoida ära põrgut maa peal.
Sõda Ukrainas on suurim Euroopas pärast teist maailmasõda, humanitaarolukord Gazas ei erine sisuliselt kolmveerandsajandi tagusest õudusest, rääkimata veel kõigist neist veresaunadest ja näljahädadest, millest kirjutamiseks jagub küll internetis ruumi, aga arusaadavalt mitte lugeja täit tähelepanu.
Viis tuumarelvaga riiki, mis moodustavad ÜRO julgeolekunõukogu püsiseltskonna, on oma senist juhtrolli põhjendanud ülesandega hoida elus väikeriikidele eksistentsiaalset nähtust nimega reeglitepõhine maailmakord.
Üha ilmsem paistab aga, et nad ei tule selle ülesandega toime. Ilmne seejuures mitte üksnes uudiskirja autorile, vaid piirkondlikele jõukeskustele, kes on asunud aktiivselt endalegi tuumarelva hankima. Kõigest sellest lähemalt allpool.
Uus provokatsioon tuli kiirelt. Nädala eest oli Läänemere ääres olulisim teema Poola õhuruumi tunginud Vene droonid. “On oluline ... kuidas reageerib NATO järgmisele provokatsioonile oma piiri taga. Sest see tuleb,” sedastas möödunud nädala teisipäeval siinne briifing. Juba reedel lendas kolm Vene hävituslennukit ühtekokku 12 minutit Eesti õhuruumis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Välisministeeriumi NATO ja julgeolekupoliitika büroo direktor Karin Maandi sõnul oli ÜRO Julgeolekunõukogu istungil liitlaste reaktsioon tugev ja toetav. Eriti jõuline oli aga USA esindaja sõnavõtt, rääkis ta.
Eesti kutsus kokku ÜRO Julgeolekunõukogu, et arutada Venemaa hiljutist õhuruumi rikkumist, teatas välisminister Margus Tsahkna. See on esimene kord 34 aasta jooksul, kui Eesti ise nõukogu kokku kutsub.
Eesti taotleb NATO artikkel 4 konsultatsioone
Reede hommikul sisenesid Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi kolm Venemaa MIG-31 hävitajat, teatas kaitseväe peastaap. Eesti taotleb juhtunu tõttu NATO artikkel 4 konsultatsioone.
NATO teatas reedel, et tugevdab uue operatsiooniga idapoolseid kaitsepositsioone, sest sel nädalal rikkusid Vene droonid Poola õhuruumi.
10% intressiga tagatud võlakirju saab märkida kuni 26. septembrini
Kinnisvaraarendaja Endoveri kaubamärgi all tegutsev Volta SKAI OÜ pakub kuni 26. septembrini avalikult võlakirju, et kaasata kapitali uue kõrghoone ehituseks Põhja-Tallinna Volta kvartalisse.