Kui riik kohe ei tegutse, lähevad helgemad pead lihtsalt välismaale
- OMX Baltic−0,19%293,21
- OMX Riga−0,4%912,39
- OMX Tallinn−0,03%1 960,62
- OMX Vilnius−0,33%1 229,82
- S&P 500−0,1%6 600,35
- DOW 300,57%46 018,32
- Nasdaq −0,33%22 261,33
- FTSE 1000,34%9 239,92
- Nikkei 2251,15%45 303,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,45
- OMX Baltic−0,19%293,21
- OMX Riga−0,4%912,39
- OMX Tallinn−0,03%1 960,62
- OMX Vilnius−0,33%1 229,82
- S&P 500−0,1%6 600,35
- DOW 300,57%46 018,32
- Nasdaq −0,33%22 261,33
- FTSE 1000,34%9 239,92
- Nikkei 2251,15%45 303,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,45
Tähelepanu! Podcast on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui riik kohe ei tegutse, lähevad helgemad pead lihtsalt välismaale
Äripäeva raadio teisipäevast hommikuprogrammi külastas akadeemiliste ametiühingute esindaja ja füüsik Andi Hektor, kes avas tagamaid, miks teadustöötajad nõuavad valitsuselt rohkem raha.
Eile nõudsid akadeemilise ametiühingu esindajad Toompeal nii teaduse kui ka kõrghariduse rahastuse kasvu valitsuselt. Nimelt leiavad teadlased ja õppejõud, et enam ei vaja lisaraha mitte üksnes teadusprojektid, vaid ka kõrgharidus tervikuna.
Nii soovivad teadlased endiselt teadusrahastuse kasvu 1 protsendini SKPst, kuid nüüd on lisandunud ka kõrghariduse rahastusnõue 1,5 protsenti SKPst. Miks on teadustöötajate nõuded kasvanud ja kuidas on seda protsessi mõjutanud käimasolev koroonakriis? Sellest rääkis akadeemiliste ametiühingute esindaja Andi Hektor.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
„See on äri, mu sõbrad, ühel hommikul saad laksu näkku ilma igasuguse põhjuseta.“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele