Macron plaanib lahendada parempopulistide muresid

Eile Prantsusmaal toimunud presidendivalimistel sai senine president Emmanuel Macron 58% häältest, jättes nii valimisvõidust ilma parempopulistliku kandidaadi Marine Le Peni. 

Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Merili Arjakas ütles, et tulemus ei olnud tema jaoks üllatav, kuigi Macroni poolt hääletanute protsent ületas ootusi. 

“Esimeses presidendivalimiste voorus antakse hääl oma lemmikule. Teises voorus hakkab mängima see, kellele vastu tahad olla,” selgitas Arjakas üht võimalikku suure häältesaagi põhjust. Seda sama on ka Macron ise tunnistanud, et võtab arvesse, et tema poolt hääletanute seas on neid, kes ei tahtnud lihtsalt presidendina Le Peni näha. Samuti lubas Macron oma võidukõnes rahulolematusele, ka Le Peni pooldajate rahulolematusele reageerida ning järgmised viis aastat presidendina ei saa olema muutusteta paigalseis. 

“Kindlasti mõjutab tema presidendiks olemist see, milliseks kujuneb Vene sõda Ukrainas. Juba praegu on Macron sanktsioonide ja Ukrainale relvastuse andmise eestkõneleja,” selgitas Arjakas. Ta ütles, et see kui palju Prantsusmaa president saab tegelda siseriiklike teemadega, mõjutab millisel määral jääb tal välispoliitilistest asjadest aega üle. 

Arjakas ütles, et välispoliitiliselt on presidendi ülesanne ja kohustus olla välispoliitilisel areenil. Kui ta oleks pikalt tegelenud siseasjadega ja teinud pikalt oma presidendikampaaniat, siis oleks sel olnud presidendi kuvandile negatiivne mõju,” kirjeldas Arjakas. Siit võib otsida põhjust, miks jättis Macron oma kampaania tegemise viimasele kahele nädalale. 

Sellegipoolest oli vastaskandidaadil Le Penil arvestatav osa häältest ja toetusest. Parempopulistlik, isegi paremäärmuslik suhtumine on laialdaselt levimas ka Prantsusmaa noorte seas. “Ma arvan, et see ei ole ainult Prantsusmaale omane,” sedastas Arjakas. Ta põhjendas, et Lõuna-Euroopa riikides, mis on saanud enam kriisis kannatada, on kõrge noorte tööpuudus. 

“Noored tunnevad, et nende jaoks on žansid maha mängitud ja neist vanemad põlvkonnad on saavutanud oma edu teistel alustel,” kirjeldas Arjakas. Võrdluseks ütles Arjakas, et Eestis ei olda nii radikaalsed, sest meie noorte seas on ettekujutus ja arvamus, et nad võivad elada paremini kui nende vanemad. “Läänes on vastupidi - tänaste noorte vanemad elasid omal ajal paremini kui noored praegu,” selgitas Arjakas. 

Fotol: Sipa/Scanpix

Kuula podcastist, miks võiks nooremteaduri arvates olla Macroni võit Eestile kasulikum: