Mart Saarma: me jääme kohati lihtsalt mökutama

Innovatsioonist juhitud majanduskasvu teooriate eest välja antud majandus-Nobel osutab mitmele põhimõttelisele probleemile, mis pärsib Eesti ja laiemalt kogu Euroopa ettevõtteid, rääkis Teaduste Akadeemia president Mart Saarma Äripäeva raadios.

“Monoklonaalsed antikehad ja internet on suurepärased näited, kus avastused tehakse Euroopas, aga raha tehakse Ameerikas,” rääkis Saarma saates “Äripäeva arvamusliider”. 

Tema sõnul puudutab see nii investeeringute nappust kui riskijulgust ja muutub eriti tähenduslikuks radikaalse innovatsiooni puhul. See avaldub praegu näiteks tehisaru kasutuselevõtul, kus oleme Saarma sõnul “ropult maas”.

Saarma sõnul tõmbab ettevõtlusele pidurit või lausa lämmatab Vana Maailma keerukas asjaajamine ja bürokraatia. “Hea kolleegi ja klassivenna Mart Ustavi eduka ettevõtte Icosageni loodud koroonaviiruse vastase antikeha sprei oleks võinud minna maailmaturule, kui ei oleks lubadega liiga kaua mökutatud,” rääkis Saarma.

Nobeli majandusauhinnaks kutsutakse Rootsi Panga auhinda majandusteaduses. Erandina niiöelda klassikalistest Nobeli preemiatest asutati see Alfred Nobeli mälestuseks, mitte tema tahteavaldusena. 

Tänavu läks auhind jagamisele USA teadlase Joel Mokyri, prantslase Philippe Aghioni ja ameeriklane Peter Howitti vahel, kes käsitlevad oma töödes innovatsiooni mõju pikaajalisele majanduskasvule. Tehnoloogia areng ja ettevõtete uuendusmeelsus on selle peamised allikad, mis on oluline sõnum poliitilisele ja majanduslikule võimule.

Intervjuus rääkis Eesti Teaduste Akadeemia president lähemalt, kuidas teadus peaks jõudma palju kiiremini laborist tooteni ja millised võiksid olla väikeriigi võimalused.

Foto: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix