„Midagi läheb tõlkes kaduma.“ Kommunikatsioonieksperdid näevad börsifirmade suhtluses suurt puudujääki

Üks investor müüs Tallinna börsil noteeritud ettevõtte aktsia maha, sest selle hind ei tõusnud. Ometi maksis ettevõte korralikku dividendi. Ligi 15 aastat Nasdaqi Balti börside juures töötanud Ott Raidla sõnul näitab see, kuidas investorite ootused ja ettevõtte tegelik investeerimislugu võivad teineteisest mööda minna.

Saates „Investor Toomase tund“ rääkis Ott Raidla koos kommunikatsiooninõustaja Rainer Lauritsaga, miks investorid ei pruugi mõista, millist tootlust ühelt või teiselt börsifirmalt oodata, ning kuidas see mõjutab nende investeerimisotsuseid.

Raidla sõnul ei pruugi stabiilset dividenditulu pakkuv ettevõte sobida investorile, kes otsib kiiret aktsiahinna tõusu. Kui ettevõte oma strateegiat ja investorile pakutavat väärtust piisavalt selgelt ei selgita, võivadki ootused tegelikkusest lahku minna.

Probleemi ulatusele viitab ka Raidla ja Rainer Lauritsa tehtud väike pilootküsitlus. Ühe kaua Tallinna börsil olnud ettevõtte nime küll tunti, kuid vaid umbes viiendik vastanutest teadis, millega firma tegeleb. Selle investeerimislugu ei osanud selgitada mitte keegi.

„Seda tegelikult ei suutnud mitte keegi välja tuua,“ rääkis Raidla. Kõnekaks teeb tulemuse asjaolu, et vastajate seas oli isegi ettevõtte endine aktsionär.

Börsiteatest ei pruugi investorini jõudmiseks piisata

Raidla hinnangul on Eesti börsifirmade kohustuslik aruandlus heal tasemel. Probleem pole niivõrd info puudumises, kuivõrd selles, et investor ei pruugi avaldatud numbrite põhjal mõista, mida need ettevõtte tuleviku või tema võimaliku tootluse jaoks tähendavad.

„Midagi läheb tõlkes kaduma,“ arvas Raidla. Tema sõnul räägivad ettevõtted tihti finantsmaailma keeles, kuid ei kontrolli, kas sõnum jõuab ka tavalise jaeinvestorini.

Lauritsa sõnul muutub suhtlus investoritega sageli aktiivseks alles siis, kui ettevõte soovib aktsia- või võlakirjapakkumisega raha kaasata. Pärast pakkumist jääb selgitustöö aga tagaplaanile.

Oluline on seegi, kust investor üldse infot saab. Saatekülaliste sõnul jõuab teave avalike pakkumiste kohta paljude inimesteni esmalt meedia, sotsiaalmeedia või tuttavate kaudu. Seetõttu ei pruugi üksnes börsiteate avaldamisest piisata.

Hea näitena meenutas Raidla Efteni börsiletulekut, mil Viljar Arakas selgitas investoritele, et ettevõttelt ei tasu oodata tehnoloogiafirmale omast plahvatuslikku kasvu, vaid pigem rahulikumat tootlust. Raidla sõnul jäi see sõnum talle aastateks meelde just seetõttu, et investor sai selgelt aru, mida ettevõttelt oodata.

Maine olulisus

Saates arutleti ka selle üle, kuidas mõjutab ettevõtte maine aktsia väärtust, miks börsifirmade juhid vahel meediaga suhtlemist pelgavad ning millist kahju võivad teha liiga optimistlikud prognoosid.

Lauritsa hinnangul ei pea ettevõtte juht igale küsimusele kohe vastust teadma. Küll aga peaks ta ka keerulisel ajal ausalt selgitama, mida ettevõte teab, mida veel ei tea ning millal võiks selgus saabuda.

Raidla tõi investorsuhtluse eeskujuks Warren Buffetti, kelle kirjad Berkshire Hathaway aktsionäridele aitasid ka finantskaugemal inimesel mõista ettevõtte käekäiku ja tulevikuplaane.

„Võtke selle narratiivi juhtimine enda kätte,“ soovitas Raidla börsifirmadele. Kui ettevõte ise oma investeerimislugu ei selgita, kujundavad selle lõpuks investorid, analüütikud ja meediapealkirjad.