Paet ja Madison: mis juhtub alanud aastal Euroopa Liidus?

Euroopa Parlamendi liikmed Urmas Paet ja Jaak Madison nõustusid saates “Fookuses: Euroopa majandus”, et läinud aastal Euroopa Liidu roll ja tähendus globaalses poliitikas kasvas.

Küll aga on poliitikud eri meelt selles osas, mis saab edasi. Europarlamendis fraktsiooni Renew Europe esindava reformierakondlase Paeti sõnul jätkab Ungari eesotsas Viktor Orbaniga väljapressimistaktikat, mistõttu peaks EL muutma otsustamist kiiremaks ja paindlikumaks.

See tähendab, et näiteks välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes ei oleks vaja 27 liikmesriigi ühehäälsust, vaid häälteenamust. “Ma ei kujuta ette, mis teema see oleks, milles Eesti siin võiks üksi jääda,” pareeris Paet oponentide kriitikat.

EKRE liige Madison, kes kuulub Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni, näeb aga ungarlaste käitumises põhjuseid, näiteks tõi ta välja Ungari vähemuse huvid Ukrainas. Teadupärast pidurdas Orban ELi abipaketti Ukrainale, et saada kätte riigile varem lubatud euroraha.

Saates oli pikemalt juttu neist suurtest väljakutsetest, mis seisavad Euroopa Liidu ees alanud 2023. aastal, mil ühendusel tuleb silmitsi seista inflatsiooni, jahtuva majanduse ja Venemaa jätkuva sõjaga Ukrainas. Milliseks kujunevad suhted ühenduse sees, milline saab olema ELi roll globaalses poliitikas ja majanduses, “pahadest poistest” Ungarist ja Poolast ning Balkani püssirohutünnist.

Saadet juhib Neeme Korv. 

Fotol Urmas Paet ja Jaak Madison.