Eesti on ühisrahastuse küpsusindeksi järgi Euroopas 4. kohal
Aprilli lõpus avaldas Hollandis asuv Euroopa alternatiivse ja kogukondliku rahastuse ekspertiisikeskus CrowdfundingHub ulatusliku uuringu ühisrahastuse hetkeolukorrast 27 Euroopa riigis. Keskus töötas välja ka viieteistkümnel näitajal põhineva alternatiivrahastuse küpsusindeksi (Alternative Finance Maturity Index), mille kohaselt paigutus Eesti 4. kohale.
Autor: Dea Martinjonis
Alternatiivrahastuse küpsusindeks aitab mõista iga uuringus osalenud riigi ühisrahastuse turu hetkeolukorra põhjuseid. Viieteistkümnest näitajast kaheksa on seotud regulatsioonidega. Teised näitajad on näiteks turu suurus, ühisrahastuse erinevate vormide esindatus konkreetses riigis, samuti saadavaloleva info organiseeritus ja ligipääsetavus.
Küpsusindeks keskendub erinevate riikide ühisrahastusekspertide esitatud info analüüsile positiivse ja negatiivse poole pealt. Näiteks ühisrahastuse maksusoodustuste poolest on Suurbritannia võrreldes teiste Euroopa riikide tõeline eesrindlane. Ja kuigi annetuspõhine ühisrahastus (Eestis Hooandja) on lubatud kõigis Euroopa riikides, leidub siiski riike nagu Soome, kus sellele esitatakse mitmeid lisanõudmisi ja tekitatakse niiviisi tarbetut lisabürokraatiat.
Raport toob selgelt välja, et ühisrahastus õitseb riikides, kus seda soosivad progressiivne regulatsioon ja maksusoodustused. Paljudes riikides on regulatsioonid progressiivsemaks muutumas, üks neist riikidest on ka Eesti, kus on oodata senise konservatiivse maksimuminvesteeringu määra tõstmist 100 000 euro pealt 500 000 euroni. See on oluline ja oodatud muudatus väikeettevõtete ja idufirmade rahastusvõimaluste seas.
Eesti asetub 27 Euroopa riigi ühisrahastusturgu kõrvutavas tabelis Suurbritannia, Madalmaade ja Prantsusmaa järel 4. kohale – positiivseid hindeid andsid meile erinevate ühisrahastusplatvormide rohkus (Eestis on olemas nii osaluspõhine – Fundwise –, annetuspõhine – Hooandja – kui ka laenupõhine ühisrahastus – Investly, CrowdEstate, EstateGuru, Funderbeam jt), aga ka ühisrahastuse üldine maht, samuti piiriüleste ühisrahastusteenuste olemasolu (Bondora jt), tööd on vaja teha maksusoodustuste ja regulatsiooni vallas.
Kokkuvõtvalt leitakse raportis, et optimism seoses alternatiivse rahastuse potentsiaaliga vaid kasvab. Kuigi veel mõned aastad tagasi arvati, et tegemist on mööduva trendiga, millega läksid kaasa vaid varajased kasutuselevõtjad, on täna juba selgelt näha, et selle rahastusvõimaluse vastu tuntakse tõsist huvi väga erinevate ühiskonna kihtide poolt. Suurbritannias on alternatiivne rahastussektor vägagi tõsiseltvõetav eelistus traditsioonilisemate rahastusvõimaluste kõrval ja üle 10% Briti väikeettevõtetest on just ühisrahastuse kaudu vajalikud investeeringud leidnud.