Liis Amor • 23. jaanuar
Jaga lugu:

ICO ei ole oma olemuselt üldse midagi halli

Triniti advokaadid Maarja Pild, Karmen Turk ja Katri Tomson.  Foto: Andras Kralla

Äripäeva raadiosaates „Triniti eetris“ rääkisime krüptorahadest ja krüptoraha esmasest pakkumisest (ICOst): miks on Eesti kogunud tuntust kogu maailmas ühe ICO-tõmbekeskusena ning mida meie ettevõtja peaks selle kohta teadma?

Millised on ICOdega seotud riskid ja kuidas käib nende puhul maksustamine?Rääkisime ka Eesti esimestest krüptorahavaidlustest seoses SAN-müntidega.

Saates seletasid teemat lahti Triniti partner Karmen Turk, vandeadvokaat Katri Tomson ja advokaat Maarja Pild.

Eesti on ICO-tehingute poolest USA, Singapuri, Suurbritannia ja Venemaa järel viiendal kohal – meil on tehtud enam kui 263 ICOt. USAs on Eestiga võrreldes ICOsid tehtud ainult kaks korda vähem. Miks on just Eesti kogunud maailmas tuntust kui üks ICO-tõmbekeskus?

Karmen Turk ütles, et üks põhjus on kindlasti Eesti digikuvand, lisaks e-residentsus ja meie ärikeskkond, mis lubab luua ettevõtte minutitega ja laseb juhtida ettevõtet ilma füüsiliselt lennukiga kuskile kohale sõitmata.

„Kui vaadata seda, kui palju on Eestis ICOdega raha saadud, siis miljarditest rääkida ei saa. Summa jääb alla 100 miljoni,“ rääkis Maarja Pild.

Kui Eesti on ICOde tegemiseks atraktiivne maa ja äärmiselt toetav tehnoloogias, siis on riike, kus ICOd on keelatud, näiteks Makedoonias võib krüptotehingute eest isegi vangi minna.

Kui küsida, milline on ICO-valdkonda toetav õigusraamistik Eestis ja mida peaks ettevõtja teadma, vastas Turk, et kõik algab sellest, mida plaanitakse turule paisata. Finantsinspektsiooni kodulehele ei pea iga kord tormama ICOt registreerima, sest on väga palju ICOsid, mis sellesse asutusse ei puutu. Selleks tuleb vahet teha terminitel. Näiteks krüptovara alla lähevad nii mündid, millest tuntuim bitcoin, kui ka token'id. Näiteks mõni token ongi loodud selleks, et need võimaldavad kaubelda mingil platvormil, osta sealt teenuseid ja tooteid, ning see ei puuduta kuidagi finantsjärelevalvet. Sellele kehtib hoopis kõige tavalisem võlaõigusseadus. Aga kui on tegemist näiteks security token'itega, mis on olemuselt väärtpaberid, siis see läheb tõepoolest juba finantsinspektsiooni valdkonda.

Saadet juhtis Liis Amor.

Saade valmib koostöös advokaadibürooga Triniti.

Kuula värsket "Triniti eetris" saadet Äripäeva uuest podcast'ide keskkonnast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum