Karl-Eduard Salumäe • 27. juuni kell 5:00

Sotsiaalmeedia uurija: ühekülgne info ekraanide mõjust ajab lapsevanemad segadusse

Ekraane võidakse kasutada ka harivate ja arendavate asjade vaatamiseks. Pilt on illustreeriv.  Foto: SIPA/Scanpix

On väga suur vahe, kas inimene vaatab nutitelefoni ekraani tundide viisi selleks, et kirjutada oma lemmikbändi kohta ja tegeleda seeläbi sisuliselt algelise muusikakriitikaga, või kerib lihtsalt Facebooki seina ja tunneb, et kõik peale tema käivad reisil ja on saledamad, ütleb interneti ja sotsiaalmeedia uurija Katrin Tiidenberg saates „Eetris on Tallinna Ülikool“.

Tema sõnul tuleb samamoodi teha vahet, kas inimene rahuldab ühismeedia abil oma uudistenälga vandenõuteoreetikuid või usaldusväärseid ajakirjandusväljaandeid jälgides. Ning ka ekraani vaatamise mõju füüsilisele tervisele on väga erinev olenevalt sellest, kas jutt käib virtuaalreaalsuse kiiver peas tantsimisest või nutitahvi kohal küürakil olemisest.

Tiidenberg tõdeb, et ekraanide kasutamise negatiivsetest mõjudest kõneldes tehakse palju liiga jämedaid üldistusi, eriti kui asi puudutab lapsi.

„Kuidagi juhtus nii, et möödunud kümne aasta jooksul oli ekraanimeedia tarbimise just nagu ainsaks oluliseks mõõdikuks see, kui kaua aega on inimene ekraanis,“ nendib Tiidenberg saates. Ta lisab, et tegelikult on ekraanide vahendusel tarbitava meedia mõjud füüsisele ja vaimule keerukamad ning liiga suured lihtsustused ajavad lapsevanemad segadusse.

Saates tuleb juttu ka mitmest teisest ekraanimeediaga seotud tahust. Katrin Tiidenbergi usutleb Karl-Eduard Salumäe.

Kuula saadet siit:

Hetkel kuum