Priit Pokk • 8. aprill kell 11:00

Tehnoloogia areng ühe käega saastab, teisega päästab loodust

Bitcoini kaevandamine toob kaasa suured elektriarved.  Foto: Reuters/Scanpix

Cambridge’i ülikool jagas aasta algul uuringut, mille kohaselt kulub bitcoini kaevandamisele umbes 121 teravatt-tundi elektrit aastas ning see ei tõota väheneda. Seda on rohkem, kui on terve Argentina riigi aastane elektritarbimine ning palju pole puudu Poolast, Rootsist ega Ukrainast.

Selle tõttu sattus ka põlu alla elektriautotootja Tesla, kes on reklaaminud ennast kui keskkonda päästev ettevõte, kuid lubab autode eest maksta bitcoinides.

Sarnast mustrit võib märgata ka teistes valdkondades: näiteks huugavad punases üha menukamaks muutunud striimingusaitide, nagu Netflix ja Disney, serverid. Pooletunnise Netflixi sarja vaatamine emiteerib ühe uuringu kohaselt sama palju süsihappegaasi atmosfääri kui sõites autoga kuus kilomeetrit. Teistpidi, seadmeautomaatika kasutuselevõtt vähendas näiteks Empire State Buildingus energiakulutusi 38% võrra.

Tehnoloogia pidev areng tõstatab seega küsimuse, kas see säästab või saastab keskkonda, või veelgi täpsemalt: kumba rohkem. Just sellest rääkisime saates „Tehnoloogiakompass“.

Kas tehnoloogia kiirendab või segab rohepööret? Kas 5G on energiasäästlikum lahendus kui 4G? Kas zoomitamine on keskkonnasäästlikum kui pidevalt kontoris käimine? Mida saavad ettevõtted ja inimesed selle heaks ära teha, et tehnoloogia abil oma keskkonnajalajälge vähendada? Millised lahendused on juba töös ning millised ootavad, et paberilt ellu kutsutaks?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisime vastust koos Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse ja 5G projektijuhi Margus Krupiga. Saatejuht on Priit Pokk.

Kuula saadet siit:

Saadet toetab Telia.

Hetkel kuum