Lihaveiseid kasvatav perekond Ats: põllumajanduses on pereettevõtlus paratamatu
Kui tavapärane on, et pereettevõtlus põllumajanduses tähendab, et uus põlvkond võtab eelmiselt talu juhtimise üle, siis Pärnumaal lihaveiseid kasvatavas Luigeveski Agros on hoopis teisiti.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevdirektor Kerli Ats ning farmijuht ja Kerli isa Vello Ats.
Foto: Andras Kralla
25aastane EBSis õppiv peretütar Kerli pakkus isa Vellole välja, et võiks Pärnumaal seisvale metsasele maatükile luua põllumajandusliku talu. Kusjuures varem polnud peretütar talupidamise ja loomakasvatusega kokku puutunud. Isa jäi nõusse ja nii on tänaseks on juba neli aastat Luigeveskil lihaveisekarja kasvatatud ning Kerlil on õnnestunud kaasata talupidamisse lisaks isale ka ema, õde, vend ja ka pea 90aastane vanaema Helle Johanna, kelle töövõime olevat kui kratil – antagu aga tööd juurde. Perekond Atsil on siht luua lihaveisekarja kasvatamise kõrvale ka lisatuluallikaid, et toetada kapitalimahukas sektoris tegutseva ettevõtte jaoks võetud laenude teenindamist.
Põlvas 120 inimesele tööd andvas pereettevõttes Peetri Puit on kindel soov muuta Eesti ja Baltikumi ehitusmaastikku. „Peame betooniusku inimestes muutma, mingi aja pärast võiks 10-20% kortermajadest olla puidust,” esitas ettevõtte müügijuht, perepoeg Raido Peedomaa ambitsioonikat sihti saates "Võitjate põlvkonnad".
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Igapäevaselt võib teedel kohata üha rohkem elektriautosid ning praegu on Eestis registreeritud juba üle 10 000 elektrisõiduki. Mõned valdkonna eksperdid prognoosivad isegi, et aastaks 2030 võib elektriautode arv ulatuda 70 000-ni. Tuleb arvestada ka sellega, et alates 2035. aastast ei müüda Euroopas enam sisepõlemismootoriga autosid. Elektrienergia tarbimise hüpe on vältimatu ning spetsialistid kutsuvad juba praegu kinnisvaraarendajaid ja äripindade haldajaid selleks valmistuma.