loomakasvatus

Ettevõtetel on finantsiliselt mõttekas uurida, kuidas toota toitu tulevikus soodsamalt ja jätkusuutlikumalt, kirjutab ettevõtja ja Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Siim Vahtre.

7. maist alustab Margus Venelaine tegevjuhina Scandagra Eesti AS-is, mis on üks juhtivaid põllumajandustoodete ja -teenuste pakkujaid Eestis.

Soome loodusressursside keskuse Luke arvestuste järgi peab 2020. aastaks oma tegevuse lõpetama üle riigi 1100 farmi, vahendab Yle.

Ajal kui põllumajandus ja loomakasvatus kannatavad enneolematu kuumuse ja põua pärast, on sektoreid, kelle tegevusele annab kuumalaine head hoogu, vahendab Yle.

Lühiajastatistika järgi on põllumajandusettevõtete 2018. aasta esimese kvartali tulemus parem kui eelneva kolme aasta esimeses kvartalis, teatas maaeluministeerium.

Kas tõesti ei leidu meest või naist, kes suudaks juhtida Rakvere lihakombinaati ning lubada praegustel puhata, küsib Sõeru talu perenaine Hilja Matsalu.

Iklas õllede auto pagasiruumi tõstmine on poliitiline meeleavaldus, leiab ajakirjanik Anvar Samost.

Mulle kirjutas lugeja Marko, kes tundis muret ühe minu investeeringu eetilisuse pärast.

Põllumajandusettevõtted küsisid PRIAlt investeeringutoetusi kokku 55,6 miljonit eurot. Taotluste vastuvõtt lõppes eelmisel nädalal ning toetust soovib saada kokku 509 ettevõtet.

Maaeluministri Tarmo Tamme sõnul on karusloomakasvatused oluline osa majandusest ja nende keelustamiseks pole põhjust. Loomade eeskoste organisatsioon Loomus jätkab võitlust.

„Jaanipäevaks on laut tühjaks müüdud,“ tõdes tuhande lehmaga piimatootja Melmilki omanik Aren Põder, sest ettevõte ei suuda enam rekordodava piima kuhjatava kahjumiga võidelda.

Loomakaitsjate rünnak karusloomafarmide vastu moonutab tegelikku tegevust ja sektori kasu Eesti majandusele, kirjutab Altosaar ja Bernadt OÜ juhatuse liige Aimar Altosaar (Vabaerakond).

Karusloomafarmide saatuse üle otsustajatel pole loomadest sooja ega külma, leiab ajakirjanik Eliisa Matsalu.

Ajal, mil kogu maailmas on üha suurem surve keelustada karusloomakasvatused, Eesti maaeluministeerium seda teha ei taha. Loomakaitsjad leiavad, et selline hoiak on tekkinud kallutatud info põhjal.

Viimase kümne aasta jooksul on Soome ja Taani karusnahaoksjonitele jõudnud ligi poole miljardi euro väärtuses Eesti kaupa, peamiselt mingi- ja rebasenahku.

Meie silme all hävib meie kõigi rahvuslik rikkus – loomakasvatus. On see tegemata töö, lollus või sihikindel maaelu hävitamine, küsib Dimediumi nõukogu esimees Kadri Kullman.

Rohke puu- ja juurviljade tarbimine ning lihast loobumine aitaks säästa miljoneid inimelusid ning triljoneid eurosid, selgub värskest uuringust.