Igast küberrünaku instidendist tuleb küberkiirabile ehk CERTile teatada
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- ST
Igast küberrünaku instidendist tuleks küberkiirabile ehk CERTile teatada
CERT on nagu küberruumi kiirabi, sealsed spetsialistid seiravad küberruumi ööpäevaringselt. Et kahtlane tegevus saaks kinni pandud ja ettevõtja ning eraisik vajalikku abi, on oluline kõikidest intsidentidest märku anda, rääkis saates riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse keskuse analüütik Kaisa Vooremäe.
Räägime sellest, millised on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete probleemid küberturvalisuse tagamisel, enamlevinud küberohud- ja skeemid, millega Eesti ettevõtted võivad kokku puutuda, ning mis on peamised ja kõige lihtsamad tegevused, mida saab küberturvalisuse parandamiseks ära teha.
Vooremäe sõnul on üks petuskeem, mis praegu ettevõtete suunal levib, arvepettus. See tähendab, et kurjategija on õngitsuslehe kaudu juba saanud kasutajale ligi, jälgib meilivahetusi ja sobival hetkel saadab vahetatud kontonumbriga arve.
Need kahjud võivad ulatuda lausa 100 000 euroni. Ja kui ülekanne on läbi läinud, suure tõenäosusega seda raha ettevõte enam ei näe, selgitab Vooremäe Äripäeva raadio sisuturundussaates.
Mida teha, kui ettevõttel on küberrünnaku ohvriks langemise kahtlus, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhib Hando Sinisalu.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele