“Äripäev eetris”: kõike jälgivast riigist on rohkem kaotada kui mõnest maksumiljonist võita

Läänemere siledas vees seisab ankrus naftatanker Oneiroi. Hiljuti vedas ta Vene naftat Primorskist Indiasse, seejärel tiirutas Araabia Ühendemiraatide, Sri Lanka ja Egiptuse vahel. Nüüd seisab ta teiste tankerite seas Eesti ranniku lähedal, oodates järjekorras, et siseneda jälle Venemaa sadamasse.

Pärast kaks aastat kestnud intressitõuse ja majanduse jahutamist langetas Euroopa Keskpank püsihoiustamise intressi 3,75 protsendile. See jääb siiski tasemele, mida enne inflatsioonikriisi pole nähtud 2000. aastast saadik, edasiste langetuste kohta on teadmatus endiselt suur.

Eesti ettevõtetele terendab rahaline võit, mis mõne firma puhul võib küündida sadadesse tuhandetesse, kui mitte miljonitesse eurodesse. Seda tingimusel, et intressimäärad jätkavad langemist.

Vastuoluline pangakontode seire plaan saab kitsamad piirid: rahandusministri kinnitusel see eraisikuid ei hõlma.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.