Kokkuvõtvalt märkis Veskimägi, et kopp ei kaeva ja iga edasilükkunud Rail Balticu hankega jääb neil sel aastal tegemata 5 miljoni euro eest töid.
Foto: Andras Kralla
“Kui valitsusel oli plaan, et teedearendusse ja teede säilimisse raha ei investeerita ja küll Euroopa raha eest ehitatav Rail Baltic tööd annab, siis see pole realiseerunud,” sõnas Veskimäe Äripäeva hommikuprogrammis.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?