Metsandus vajab positiivset äriplaani

Saates “Mets ja majandus” on seekord kõne all kliimaministeeriumi eestvõttel planeeritavad muudatused metsanduses ja looduskaitses.

Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

Erametsade majandajad tunnevad, et riik kehtestab hoogsalt piiranguid metsade majandamisele, kuid ei mõtle pikemas perspektiivis puidu saamisele, räägib saates “Mets ja majandus” Eesti suurima erametsaomaniku Foreko tegevjuht Marti Piirimäe.

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.

Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.