“Positiivne stsenaarium eeldab kahte asja, mis iseenesest on üsna lihtsad – me fikseerime ära majandusmetsade osakaalu 70 protsendi juurde,” rääkis Piirimäe saates. Tema sõnul annab see metsaomanikule kindluse teha investeeringuid metsakasvatusse ja teiselt poolt annab ka tööstustele tooraine stabiilsuse ja võimaluse investeeringuid planeerida.
Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.
Erametsade majandajad tunnevad, et riik kehtestab hoogsalt piiranguid metsade majandamisele, kuid ei mõtle pikemas perspektiivis puidu saamisele, räägib saates “Mets ja majandus” Eesti suurima erametsaomaniku Foreko tegevjuht Marti Piirimäe.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle.