Euroopa Liidu määrus muudab aastast 2026 kohustuslikuks selle, et kõikidel töökuulutustel peab ka Eestis pakutava palga vahemik avalik olema.
- Age Leedo, Annika Kald ja Madli Mirme. Foto: Äripäev
Saates “Töö ja palk” räägivad eesseisvatest muutustest LHV personalijuht Age Leedo ja IT-firma Datel personalijuht Madli Mirme, saadet juhib Äripäeva teemaveebide digitoimetaja Annika Kald.
“Palgavahemike avalikustamine töökuulutustel on LHVs kindlasti lähituleviku teema,” ütleb Leedo ELi määrusele viidates. Ta lisab, et kandidaadid on uut tööd otsides ka palju teadlikumaks muutunud ning palga kohta uuritakse kohe värbamisprotsessi alguses – nii hoitakse kokku kõigi aega. Leedo täpsustas, et kandidaate on veidi rohkem – 2023. aastal oli kandidaatide arv pangas 6980 inimest ja selle aasta septembri seisuga 6200 nimest. Tööpakkumise on neist vastu võtnud tänavu 240 inimest.
Dateli personalijuht Madli Mirme lisab, et IT-firmas on kandideerijate arv võrreldes möödunud aastaga korralikult tõusnud. „Oleme üllatava kergusega leidnud väga kõrge tasemega IT-spetsialiste oma kosmosetiimi,“ ütleb Mirme. Ta lisab, et pigem on personaliosakonnas olnud raskusi kõigile kandidaatidele vastamise ja hea värbamiskogemuse pakkumisega.
Euroopa Liidu määrus: aastast 2026 peavad palgavahemikud ka Eestis töökuulutustel avalikud olema
Seotud lood
Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui aasta tagasi, kuid kvartali võrdluses keskmine palk langes. Edaspidi palgakasv aeglustub, IT-sektor ootab uuel aastal poole väiksemat palgasurvet.
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.
Kuigi järgmise aasta alampalk tõuseb Eestis 886 euroni, moodustab see prognoositavast keskmisest palgast 43% ning ei täida seetõttu eelmisel aastal sõlmitud kolmepoolses sotsiaalpartnerite kokkuleppes kirja pandud eesmärki.
Eestis on vähe insenere, sest valdkond ei paista piisavalt seksikas. Isegi kui töötasu ulatub 3000 euroni kuus, siis ainult sellest ei piisa, märkisid insenerifirmade juhid ja aasta noore ettevõtja nominendid Sander Mitendorf ja Silver Pütsep.
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?