Noorte kunstnike oksjon meelitab ostjaid erakordselt madala alghinnaga

Lähima kümnendi jooksul vahetab maailmas omanikku ligi triljoni dollari väärtuses kunsti. Probleem on aga selles, et ostjaid, galeriisid ja muuseume ei jagu kaugeltki kõigile töödele. Miljonid pärijad seisavad peagi silmitsi küsimusega, mida teha vanemate või vanavanemate kogutud maalide, skulptuuride ja graafikaga.

Investeerimisfestivali üks värvikamaid vestlusringe keskendus küll kunstile kui investeeringule, kuid veelgi rohkem kunstile kui maitsele. Eksperdid jagasid nippe, mille najal nad enda ostuotsuseid teevad ning kuidas leida alahinnatud kunstnikke.

Kuu ajaga pandi Telliskivi linnakus püsti angaar, kus tervitab külalisi maailmas ülivõrdes kiitust kogunud Vincent Van Goghi elamusnäitus.

Kunstilembelise investori vaba raha tuleb ajastada kaks korda aastas toimuvatele suurte galeriide oksjonitele: kevadel ja sügisel. Ka sel kevadel on mitmetel kunstigaleriidel väljapanekus haruldased pärlid. Seejuures on mõnel pakkumises rekordarv teoseid.

Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio saates „Küberruum“.