Eesti esimene tõeline Lihuniku äri asub Tartus
Tartu kesklinnas kevadel uksed avanud Lihuniku äri on ainulaadse kontseptsiooniga kauplus-restoran, millesarnast ei leia Balti- ega Põhjamaadest. Lihuniku äri müüb parimat maherohumaa veiseliha, mida kasvatatakse siinsamas Eestis asuvates farmides.
tekst:Meie kontseptsioon on lihtne: liha, liha ja veel kord liha
nimi: Mari-Liis Somelar
amet:Lihuniku äri juhataja
„Meie kontseptsioon on lihtne: liha, liha ja veel kord liha,“ ütleb Lihuniku äri juhataja Mari-Liis Somelar. Lihtne on see muidugi ainult pealtnäha, tegelikult on tegemist ühe perekonna aastakümnepikkuse looga, kuhu kuuluvad rohumaaveiste kasvatusega alustamine, armastus mahetoodangu vastu ning algatus MTÜ Liivimaa Lihaveis, mis väärindab austusega kasvatatud veiseid sõna otseses mõttes ninast sabani ja teadvustab ostjaid, et liha kvaliteet ning looma heaolu on korrelatsioonis. Tore on tõdeda, et Ülikooli tänava alguses asuv restoran-äri on klientide poolt väga hästi vastu võetud. Ühelt poolt on siin kandis rohkelt kontoriinimesi, kes leiavad restorani lõunamenüü meelepärase olevat, ning teise osa klientuurist moodustavad need, kes soovivad imemaitsva veiseliha nimel kodus kokata. „Lihaostjad on 99% ulatuses muide mehed, vahel harva eksib mõni naine ka sekka,“ toob Somelar välja huvitava tendentsi, lisades, et Lihuniku äril on tekkinud oma fänniklubi ka Tallinnas.
Tartu Lihuniku äri pakub Eesti parimat maherohumaaveist ning ettetellimisel rohumaalammast ja mahesiga. Kõik algab kasvatusest. Tänu pikaajalisele kogemusele veisekasvatuses teatakse Lihuniku äris täpselt, millist tõugu loomade liha on parim ning kuidas ja kui pika aja jooksul tekib ilus marmor ehk lihasisene rasv, mis muudab liha maitsekamaks. Ja müügil on ainult isekasvatatud veiste liha. Muide, rohumaaveise lihas on kolm korda rohkem oomega-3-rasvhappeid kui teraviljal kasvanud loomal. Lihuniku äri pakub Eesti parimat kuivlaagerdatud veiseliha. Loomad tulevad põhiliselt pere oma farmist Mõnistest ning kui on rohkem loomi vaja, valitakse neid koostöös Liivimaa Lihaveisega rohumaakava järgi kasvatatult. „Eks ole ka teised lihatootjad proovinud kuivlaagerdust, kuid siingi on meile plussiks pikk lihaga tegelemise taust. Kui 14 päevaga on kambris olnud liha juba päris hea, siis kaks kuud kuivlaagerdust toob esile eriti hea maitse ning meeldib eestlastele väga. Inglismaal kestab muide kuivlaagerdus isegi kuus kuud, aga seejuures omandab liha väga tugeva spetsiifilise maitse ja ei ole meie inimeste maitse järgi,“ avab Somelar lihalaagerduse tausta.
Lihtsuses peitub võlu
Restorani menüü ülesehituses valitseb vanade tarkade kinnitatud tõde, et lihtsuses peitub võlu. Menüü muutub igal nädalal, sisaldades lõunapakkumisi ning eraldi steigimenüüd. Restorani noor talendikas kokk Fredi Normak lõikab liha lahti otse klientide silma all ning tema fantaasia abil valmivad road, mida mujal ei pakuta. „Lihuniku äri on suurepärane töökoht loovale kokale, kes armastab vabadust. Me ei ole menüüs kinni, vaid eelistame, et kokk vaatab hommikul üle toorained ning realiseerib need parimal moel,“ nendib äri juhataja. „Ja lihalõikamine pole sugugi lihtne töö, vaid oleme selleks oma töötajaid aastaid koolitanud Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.“
Lisaks pakutakse Lihuniku äris maitsemenüü viie- ja seitsmekäigulisi õhtusööke, mille peategelaseks on loomulikult veiseliha. Kuni 14 inimesele broneerimisega mõeldud õhtusöögi kõik toidud sisaldavad veist, näiteks või asemel pakutakse veiserasvakreemi ning magustoiduks veiserasvaga tehtud kohupiimapalle jogurtikreemi ja iirisega. Nagu öeldud, saab ärist liha ka kaasa osta. Osta võib ühe steigi haaval ning kõike, millest loomarümp koosneb, alates kaelast kuni sabani. Kuna lõikuspäevaks on kujunenud esmaspäev, on parim selleks ajaks oma tellimus ette esitada, sest parimad tükid kaovad kui nõiaväel. Lihuniku äril on ka suur ja Eesti mõistes väga oluline tulevikueesmärk: sellest saab Eesti esimene maherestoran. „Juba täna on enamik meie toorainest pärit Eestimaa mahepõldudelt, aga oleme sinnapoole teel, et see protsent oleks stabiilselt 80–100,“ sõnab Somelar. Koostööd tehakse selleks kohalike mahetootjate ning joogivalmistajatega.