Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Sadama eesmärk on digiteerida esimesena Euroopas kogu logistikaahel

    Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu soov on luua uuendusmeelseim sadamaettevõte Läänemerel ning digiteerida esimesena Euroopas kogu logistikaahel. See annab neile väga tugeva konkurentsieelise – hoida kokku logistikaketi osaliste aega ja raha.

    Kalm selgitab, et kaubaärivaldkonnas on konkurents Läänemerel väga tihe: "Võistleme 30 suurema sadamaga, väiksemaid on veel sadu,“ märkis ta ning lisas, et eristumiseks on vaja tugevaid argumente. "Kui ütled, et meie Tallinna sadamas on paberi- ja bürokraatiavaba asjaajamine ja kõik protsessid digiteeritud, siis see meeldib väga kauba omanikele, neile on oluline efektiivsus ja aja kokkuhoid. Meil on ka Muugal ja Paldiskis väga hea infrastruktuur,“ märgib Kalm.
    "Oleme juba viis aastat kasutanud merenduse digiakent ehk single window süsteemi, mille kaudu toimub andmete deklareerimine ja jagamine erinevate ametkondade vahel: veeteede amet ja lootsiteenistus, sadamad ja terminalid, politsei- ja piirivalve, toll, terviseamet, keskkonnaasutused, põllumajandusamet, veterinaar- ja toiduamet ning statistikaamet. Meie merenduse digiakent on loetud Euroopa üheks parimaks lahenduseks omasuguste seas,“ ütles Kalm ning lisas samas, et mere poolt tulles on digiteerimisega tõesti juba kõik hästi, aga maismaa osas see veel nii ilus ei ole – digiteerimist ootab kauba edasi laadimine rongidele või veoautodele.
    Kalmu sõnul on digiteerimisega neil tihedalt kannul Euroopa suuremad sada­mad – Hamburg ja Rotterdam, mis on meist kümme korda suuremad ja kellelt on ka meil endil palju õppida.
    "Meie visioon Tallinna Sadamas on digiteerida keskpikas perspektiivis kogu logistikaahel – mainitud single window on alles ligi 20% kogu ahelast. Sellest on väga huvitatud ka meie kliendid, näiteks konteinerterminal HHLA TK Estonia koos sakslastest omanikega. Kui sakslased kuulsid meie logistika X-tee lahendusest, siis ütlesid, et see on täpselt see, mida on vaja. Mullu olid meil kogu ahelda digiteerimise eesmärgil piloottestid autovedajatega – plokiahela süsteemiga jälgisime kümne veoauto liikumist. Püüame teha sama testi läbi raudteevedudel,“ ütles Kalm.
    Kogu logistikaahela digiteerimise protsessis on väga mitu pusletükki – kuskil erasektoris saab tehases mingi toode valmis, siis pannakse see logistika­ahelasse sisse – tavaliselt on esimene maismaa- või lennutransport, siis laaditakse see sadamas laevale, siis saabub ta üle mere mõnda teise sadamasse ja siis on uuesti maismaa- või lennutransport kuni tarbijani välja. Kogu seda ahelat digiteerida ei ole lihtne, aga oleme käivitanud piloodid, et digiteerida kogu ahel.
    Tallinna Sadam lõikab kasu e-kaubanduse kiirest kasvust
    Kalm tunnistab, et Tallinna Sadama tule­vane täielik digiteerimine aitab kaasa ka sellele, et osa saada e-kaubanduse ülemaailmsest kiirest kasvutrendist.
    "Tänaseks oleme juba suutnud e-kaubandusega ka oma äri kasvatada, aga tahaks palju rohkem. Oleme arutanud koostöövõimalusi ka Omnivaga, mille tütarettevõte teeb koostööd ühe maailma suurima e-ostukeskkonna Alibabaga. Praegu käib e-kaup enamikus Tallinna lennujaama kaudu. Oleme lennujaamaga arutanud, et teha Tallinnasse nn hub, et laevaga tuleb suur kogus standardkaupa ja lennukiga viiakse see siis väiksemasse kohtadesse kiiresti laiali,“ ütles Kalm ning täpsustas, et enamasti tellivad inimesed e-kaubakeskkondadest standardset kaupa – näiteks kõrvaklappe ja muid tehnikavidinaid – neid võiks mingi hulga laevaga ette vedada.
    Mehitamata laevad ja automaatsildumisseadmed
    Transiidikeskuse uuel omanikul HHLA-l on Hamburgis üks täisautomatiseeritud terminal. Robotid teevad juba kogu töö ära ja ootus on, et see know how tuleb ka Muugale.
    „Tallinna Sadam on valmis osalema pilootprojektis, et võtta kasutusele mehitamata kraanad ja mehitamata laevad. Mehitamata laevad ja mehitamata ehk täisautomaatsed terminalid võiks reaalsus olla 10 aasta pärast. Esimene mehitamata kommertslaev on Norras juba ehituses,“ ütles Kalm ning lisas, et cyber security on ka merenduses väga oluline.

    Mehitamata laev saabub sadamasse, ta võetakse vastu automaatsildumiseadmetega, siis hakkab tööle robotkraana, paneb kauba mehitamata Rail Balticu rongi peale, mis viib selle nt Vilniusesse. Nii võiks see olla juba aastal 2030.

    Valdo Kalm
    Tallinna Sadama juhatuse esimees
    Kalmu sõnul avatakse sel aastal projekt, et võtta Tallinna Sadamas kasutusele automaatsildumisseadmed. See tähendab, et mitte enam otstega, vaid iminappade sarnaste automaatsete käppadega võetakse laevad vastu. Helsingi sadamas seda juba kasutatakse ja Tallink sildub Soomes automaatsildumisseadmetega. "Tulevikus näeb protsess Tallinna Sadamas välja selline, et mehitamata laev saabub sadamasse, ta võetakse vastu automaatsildumiseadmetega, siis hakkab tööle robotkraana, paneb kauba mehitamata Rail Balticu rongi peale, mis viib selle nt Vilniusesse. Nii võiks see olla juba aastal 2030.“
    Tark Sadam juba töötab
    Kalm märkis, et teine pool Tallinna Sadama digiteerimise projektist on nn Tark Sadam. "Suve lõpuks sai kogu Vana­sadama liikluse ala ümber ehitatud ja töösse rakendatud automaatne liiklusjuhtimise süsteem, mille arendamisel olid partneriteks Nortal ja Hansab.
    Tallinki müügi- ja klienditeeninduse kvaliteedijuht Tiina Kiho on Targa Sadama esmase klienditagasisidega rahul. “Tallinki jaoks tähendab uus süsteem laevade kiireimat võimalikku laadimist, kuna aitab kiiremini ja lihtsamalt sõidukid õigetele radadele, vastavalt ostetud sõiduki kategooriatele. Reisijate jaoks tähendab uus süsteem lihtsamat ning mugavamat sadama külastamist ning lühemat ooteaega. Tänu uuele süsteemile on ka liikluskorraldusega vähem segadust ning klientide jaoks on autoga reisimine nüüd palju mugavam.“

    Tallinki jaoks tähendab uus süsteem laevade kiireimat võimalikku laadimist. Reisijate jaoks tähendab uus süsteem lihtsamat ning mugavamat sadama külastamist ning lühemat ooteaega.

    Tiina Kiho
    Tallinki müügi- ja klienditeeninduse kvaliteedijuht
    Tallinna Sadam – uus ja inimestele avatud mereäärne Vanasadam
    Eelmisel aastal alustas Tallinna Sadam avaliku aruteluga Vanasadama pikaajalise arendusplaani ehk Masterplaani 2030 teemal. Kaasati ka linnaametnikud ning arhitektide liidu liikmed. Toimunud on mitu avalikku linnafoorumit. "Me ei mänginud demokraatiat, vaid päriselt ka kogusime ideid nii Vana­sadama Masterplaani teostamiseks kui ka tühjade alade kasutusele võtmiseks. Et mereäär saaks elu sisse, sest see meeldib nii linnaelanikele kui ka turistidele,“ ütles Kalm.
    "Kruiisikliendid on suured rahajätjad päevas linnale ja riigile ning ühed parimad Eesti turundajad maailmas. Kruiisiäri kasvab üle terve maailma ja Tallinn on saanud osa sellest kasvust. Ka Tallinna Sadamale on kruiisi­turistid väga kasumlik äri ja seetõttu hakkame järgmisel aastal ehitama uut kruiisiterminali, mis saab olema kaasaegne ja silmale ilus, kuhu tuleb ka kõrgemale tasapinnale avatud mere­promenaad,“ ütles Kalm. Siis saavad nii kohalikud inimesed kui ka turistid jalutada mööda mereäärt muuli lõppu. Pikemas perspektiivis tahame promenaadi lõppu rajada tõmbeobjekti. Peagi läheb Vanasadamas töösse ka sild üle Admiraliteedi basseini, mis saab olema vaatamisväärsus omaette.
    Tallinna Sadamal on mere ääres kokku 50 ha maad, 16 ha sellest on kinnisvaraarenduseks – kontorid ja korterid, kultuuri- ja haridusasutused, aga kindlasti ka atraktiivne ühisruum. Arendus hakkab peale kolme aasta pärast. „Arvestame majandustsüklit, tuleb targalt arendada ehk ehitada majan­duse madalseisuajal ja müüa järgmise tõusu peal,“ ütles ta ja lisas, et ideaalne on, kui arendused saavad müüki 7–10 aasta pärast, sest korrektsioon tuleb ka.
    Kinnisvaraarendusäri kohta lisas Kalm, et valiti strateegia, kus nad ise ei hakka arendama, vaid teevad taristu valmis ja annavad maa ja hooned pikaajalisele rendile. "Tulevad hanked ja lepingud kuni 99 aasta peale. Aktsionärid ootavad ettevõttelt nagu lubatud kindlust ja püsivat rahavoogu.“

    Tallinna Sadama aktsia tulevik – väga oluline on pidada aktsionäridele antud lubadust

    Kalm on ka ise Tallinna Sadama väikeaktsionär. "Mina ja kogu juhtkond seisab oma lubaduste eest. Börsile toomisel ütlesime selgelt välja, et Tallinna Sadam on dividendimaksja – lubasime maksta aktsionäridele esimesel kahel aastal välja 30 mln eurot dividendi ja hiljem vähemalt 70% puhaskasumist. Aga loomulikult peame vaatama, et oma ärivaldkonnas ka kasvaksime,“ ütles Kalm.
    Küsimusele, kuidas on Tallinna Sadama aktsia liikunud konkurentidega võrreldes, vastas Kalm, et võimatu on end sama regiooni ja valdkonna börsifirmaga võrrelda, sest neid lihtsalt pole. Kalm täpsustas, et näiteks Läänemerel tegutsev Läti Ventspilsi sadam on jätkuvalt munitsipaalsadam. Tallinna Sadam peab küll nendega konkureerima, aga neil ei ole kasum kõige tähtsam. Eesti börsifirmal on kogu aeg kasumi ülesanne. Aga võrreldakse ennast ikka Riia, Ventspilsi ja Liepaja sadamatega, kuigi omanike struktuur on erinev.
    Ta lisas, et Tallinna Sadam on olnud väga nutikas ka kaubaäris ja saanud pärast Vene nafta ära kukkumist erinevaid uusi kaupu sadamasse. Täna jagunevad mahud kolme kaubagrupi vahel: puistlast (viljad, väetised, graniidid) ning ro-ro-konteinerid kokku on veidi üle kahe kolmandiku ja nafta veidi alla kolmandiku.
    Ja võimalusi kasvuks on iga ärivaldkonna sees alati. Kalm toob näiteks ka Botnica jäämurdja, mis terve suve töötas Kanadas ja tegi seal väga eduka äri. Nüüd on jäämurdja jõudnud tagasi Eestisse.
    Kas juht on Tallinna Sadama aktsia tänase hinnaga rahul?
    Sadama erastamine läks tema sõnul hästi, huvi oli väga suur ja täna ollakse oodatud hinnavahemikus. Erastamise peaeesmärk oli kohaliku kapitalituru aktiivsuse tõstmine, välisinvestorite tagasi meelitamine ja pensionifondidele võimaluse andmine.
    "Tegime ringkäike Skandinaavia riikide pealinnades, Londonis ja Viinis ning USAs New Yorgis. Meil oli kokku üle 100 investorkohtumise,“ ütles Kalm ja lisas, et kahjuks kohtumised näitasid, et Eesti ei olnud enam välisinvestori kaardil. Ainult Tallinki osati veel mainida. „Aga tuleviku osas on nii, et börsiettevõttel endal ei tasu ootusi väga üles kütta, nagu ka sportlastel enne võistlust,“ ütles Kalm ning lisas tänase hinna kohta, et turule tulekust alates on hind kerkinud 20% ja selle arenguga on ta rahul. Kalm märkis, et tal on Tallinna Sadama väikeomanike struktuuri vaadates hea meel, et Eesti riigi järel on suuruselt teine aktsionär EBRD ning esiviisikus veel JP Morgan USAst ning samuti selle üle, et omanikeks on ka kolm Eesti pensionifondi.
    Välisinvestorid küsisid, mis firma on Eestis järgmine?
    Eesti poliitikud on ka välja öelnud, et kavas on veel riigifirmasid erastada ja välisinvestorid on ootel ja selline huvi on Eesti riigile väga kasulik.
    "Praegu tuleks erastada infrastruktuurifirmasid, näiteks Eesti Energia osad, raudteeoperaator Operail, osa Omnivast,“ loetles Kalm ning lisas, et ka erasektoris on nii mõnedki potentsiaalsed kandidaadid.
    Tema sõnul mõjus Tallinna Sadama börsileminek väga hästi ka varjusurmas olnud Nasdaqile. Tallinna börs peaks Kalmu sõnade kohaselt ka ise aktiivsemat tööd tegema, sest muidu uudsed ühisrahastuse võimalused teevad talle tuule alla.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.