Miks kaaluda investeerimist Tallinki aktsiasse?

Vestlesime Tallink Grupi finantsdirektori Veiko Haavapuu, juhatuse liikme Harri Hanschmidti ja investorsuhete juhi Joonas Joostiga Tallinki arengust ning sellest, miks investorid võiksid ka Tallinkisse investeerimist kaaluda.

Üks esmaseid alternatiive alustavatele investoritele, kes on otsustanud ise omale väärtpaberiportfell koostada, võiks olla pilguheit tuttavamatele kodubörsi ettevõtetele. Tavapäraselt on kohalike ettevõtete äritegevus ja käekäik paremini arusaadav ning jälgitav. Samuti on Tallinna börsil juba mitmeid tugeva finantspositsiooni, rahavoo ning juhtiva turupositsiooniga stabiilseid ja küpseid ettevõtteid, kellel on ette näidata ka arvestatav dividendide maksmise ajalugu. Näiteks Tallink Grupp.

“Tallinki puhul pole kahtlustki, et Eesti mõistes on tegemist väga suure ja stabiilse ettevõttega, mille siht on teenida jätkusuutlikku kasumit ja jagada seda ka investoritega. Investoritele annab kindlust ka ettevõtte dividendipoliitika, mis näeb ette maksta iga aasta investoritele välja vähemalt 5 senti aktsia kohta, kui majandustulemused võimaldavad,” ütleb Hanschmidt. Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene on samuti öelnud, et Tallink soovib pakkuda aktsionäridele head dividenditootlust ning pikaajalist kindlustunnet.

Dividendipoliitikast tulenevalt on Tallinki aktsia oodatav dividenditootlus 0,94eurose turuhinna juures seega üle 5%. Kuigi meeles tuleb pidada ka erinevaid riskiprofiile, ületab oodatav dividenditootlus selgelt tänast arvelduskonto või tähtajalise hoiuse intressi.

“Võrreldes aastatetaguse kiire kasvu perioodiga on Tallinkist saanud küps ja stabiilne ettevõte. Tallink on 30 aastaga teinud läbi väga suure arengu. Alustas see laevandusettevõte oma tegutsemist ju rendilaevadega ehk tal endal laevu ei olnud, aastatel 2002–2009 oli ettevõttel väga tugev investeerimisperiood. Pärast investeerimisperioodi aastaid on Tallink oma võlakoormust tublisti vähendanud. Tipphetkel – kümme aastat tagasi – ületas Tallink Grupi võlakoormus 1,1 miljardit eurot ja 2018. aasta lõpus oli see vähenenud enam kui poole võrra – ligi 500 miljoni euroni. Alates 2013. aastast on Tallink igal aastal aktsionäridele dividende maksnud. Sel perioodil on Tallink kahel korral otsustanud vähendada ka aktsiakapitali. Nendel aastatel on dividenditootlus koos kapitalivähendusega olnud vahemikus 9–12%. Ettevõte teenib kasumit ja põhitegevuse rahavoog on väga tugev. Töötame alati selle nimel, et kasum suureneks,” kinnitab Haavapuu.

Tänaseks on Tallink oma laevastikku kokku investeeritud üle 2 miljardi euro ning nüüdseks on tegu küpse ettevõtte ja turuliidriga. Tallinkil on 14 laeva, seitse laevaliini ning opereeritakse kahe tugeva brändi all – Tallink ja Silja Line.

Firmal on tugev püsikliendibaas ja pea pool kõigist 2018. aasta reisijatest – kokku ligi 10 miljonit – olid soomlased, ligi viiendik eestlased ja üle kümnendiku rootslased. Võib-olla on üldsusele vähem teada asjaolu, et kõige kiiremini kasvavad reisijate segmendid on aga need, kuhu kuuluvad kaugemate piirkondade inimesed – Aasiast ning Lääne-Euroopast, näiteks Saksamaalt. Nende kliendisegmentide kiire kasv on toetanud kogu reisijate arvu stabiilset kasvu.

Samuti on oluline mõista, et Tallink ei ole mitte pelgalt meretranspordi teenuse osutaja, vaid paljuski ka vaba aja veetmise võimaluste pakkuja. Paljudele võib see tulla üllatusena, aga enamik Tallinki kogukäibest tuleb pardal olevatest restoranidest ja kauplustest ning piletitulu moodustab suurusjärgus vaid veerandi kogutulust. Suuruselt kolmanda osa käibest moodustab kaubavedu. Suure pardamüügi osakaalu ja reisikaubanduse (Travel Retail) sortimendi poolest on Tallinki kaubandusäri tihti ka lennujaamade ärimudeliga võrreldud.

“Hoolimata sellest, et Tallink on stabiilne dividendiaktsia, on ettevõtte juhtkonnal jätkuv ambitsioon tegevust ja ärimahtu järjepideavalt laiendada. Alles 2017. aasta alguses tuli Tallinna–Helsingi liinile esimene veeldatud maagaasil töötav liinilaev Megastar ning 2018. aasta lõpus teavitasime uue, Megastariga sarnase laeva tellimisest. Teine maagaasil töötav keskkonnasõbralik ja efektiivsem liinilaev – MySTAR – tuleb liinile 2022. aasta alguses,” selgitas Haavapuu.

Lisaks investeeringutele olemasolevatel laevaliinidel on plaanis tugevdada ka tänaseks juba suuremahulist kaubandustegevust maismaal. Viimasteks arenguteks ja uudisteks sellel rindel on laialdase juhtimiskogemusega Katre Kõvaski asumine Tallink Grupi rahvusvahelise kaldakaubanduse juhi positsioonile ja Burger Kingi restoranide frantsiisiõiguste omandamine Balti riikides. Samuti on erinevate äritegevuse arendamise ja laienemise võimaluste uurimiseks asutatud tütarfirma Singapuris,” selgitab Haavapuu.

“Kui Aasia võib tunduda Eesti firmadele veel kauge ja võõras, siis ühest küljest on reisikaubandus globaalselt suhteliselt sarnane äri, ükskõik kus sa ka ei tegutseks, ning teisest küljest on Tallinkil ka Aasia klientidega juba palju kokkupuuteid. Tallinki laevadele tuleb Aasiast üle poole miljoni kliendi aastas, mis moodustab juba 5% kõigist klientidest. Mullu võitsime me esimest korda ka Hiina turismi uuringute instituudilt hea klienditeenindaja ja tootearendaja kuld­auhinna ingliskeelse nimega CTW Chinese Tourist Welcome Award,” kirjeldab Joost.

“5% on täna veel küll väike osa meie reisijatest, aga see näitab meie haaret – meil on oskust mitte ainult Läänemere piirkonna kliente, vaid üle kogu maailma saabuvaid kliente väga hästi teenindada. Meie veebilehed on tõlgitud 17 keelde, laevades on meil juba põhikohaga tööl jaapanlastest, korealastest ja hiinlastest võõrustajad-klienditeenindajad, mitmed infotahvlid, menüüd, kataloogid on meil saadaval erinevates Aasia keeltes. Makselahendustest pakume kõigele tavapärastele lisaks ka hiinlaste seas kõige enam kasutatavaid AliPay ja WeChat Pay mobiilimakselahendusi,” lisas Hanschmidt.

“Tallink on juba ligi 14 aastat olnud Tallinna börsil noteeritud ettevõte ning avalikustanud mitmekülgselt ja järjepidevalt ettevõtte tegevuste ja tulemuste kohta põhjalikku infot. Nii Tallinki enda kodulehe investorsuhete osas kui ka Tallinna börsi kodulehel on avalikult kättesaadavad aastaaruanded, börsiteated, presentatsioonid ja palju muud,” selgitab Haavapuu ning lisab, et need ongi esmased infoallikad, millega informeeritud otsuse tegemiseks end alustuseks kurssi võiks viia.

“Lisaks korraldab Tallink alates möödunud kevadest ka avalikke veebiseminare, kus tutvustame täiendavalt kvartaalseid majandustulemusi, aitame tähelepanu pöörata kõige olulisematele sündmustele kvartalis ning vastame küsimustele. Kuna investorite kogukond on rahvusvaheline, toimuvad veebiseminarid inglise keeles ning senine tagasiside on olnud väga positiivne. Meie ettevõttele kõige olulisema, kolmanda kvartali tulemused avalikustame 7. novembri hommikul ning veebiseminar toimub samal päeval kell 15.00,” ütleb Hanschmidt.

Informatsiooni börsiettevõtete ja investeerimise kohta üldiselt hangitakse ka muudest kanalitest. Varem ise ka analüütikuna töötanud Joost lisab, et suuremates Eesti pankades töötavad ka analüütikud, kes Tallinki firma käekäigul silma peal hoiavad, ettevõtet põhjalikult analüüsivad ja sellest ka eesti keeles raporteerivad. “Kohalikud pangad korraldavad näiteks ka oma klientidele investeerimisseminare, millest tasub julgelt osa võtta.” Haavapuu täiendab: “On olemas ka finantsvabadus- ja investeerimisteemalisi Facebooki gruppe ja erinevad investorklubid, kus investeerimisalternatiivide üle arutletakse ning kus infot ning arvamusi jagatakse.”

“Kuid mitte kõik investorid ei tee enne investeerima asumist väga põhjalikku analüüsi, osale seminaridel ega arutle aktsia potentsiaali üle foorumites. Tallink on pea 12 000 eestlasest ja soomlasest erainvestoriga rahvaaktsia ja kindlasti leidub nende hulgas ka investoreid, kes usuvad lihtsalt brändi,” möönab Hanschmidt. “Jääb vaid loota, et kavandatav pensionireform toob tõesti juurde ka palju investeerimishuvilisi eestimaalasi ja inimese esimene investeering võiks olla midagi, millest ta aru saab ja mis on talle lähedal ning mille kohta saab informatsiooni emakeeles kätte. Tallinki laevadega sõidavad väga paljud inimesed, oma silm on kuningas ehk inimesed saavad aru, kogevad ise ja näevad, millega meie ettevõte tegeleb ja kuidas meil läheb,” märgib Hanschmidt.

Mina alustasin hiljem, koolipõlves ma veel ei investeerinud, aga tänaseks olen endale kujundanud teada-tuntud kombinatsiooni ehk aktsiate ja võlakirjade portfelli.

Lühiajaliste tehingutega on minul algusaastate isiklik kogemus, et nii palju kui ma võitsin, nii palju ma ka kaotasin.

Tallinki aktsiaid ma tööga seotud piirangute tõttu ei oma. Ma tahan toonitada, et ise investeerimine on alati ka isiklikult riski võtmine. Investeeritud rahast võib ka alati ilma jääda.

Minul oli suur huvi investeerimise vastu juba keskkoolis, aga siis mul polnud päris raha investeeringuteks.

Mäletan, et olin Ameerikas Virginias vahetusõpilane ja seal käis ka pool aastat klassis börsimängu võistlus. Kogu ette antud info oli siis veel paberi peal – see tuli võtta ajalehest ja siis õpetaja juhendas, kuidas mängida. Selle mängu tulemus mõjutas ka õpilase majandustunni aastahinnet.

Investeerimise juures on põnev osa see, et kui sa mängid börsimänge, siis sa tegelikult ei leia kunagi aega, et teha põhjalikke analüüse või lugeda ettevõtte kohta uudiseid, aga kui sa oled oma esimese isikliku raha juba investeerinud, vaat siis tekib huvi ja hakkad süvenema – kuidas läheb firma konkurendil, riigi majandusel üldiselt.

Üldjuhul pead ikkagi ise oma raha paigutama, et päriselt investeerimismaailma vastu huvi tundma hakata. See raha ei pea olema miljoneid, et huvi tärkaks, aitab ka tuhandest eurost. Investeerimine laiendab silmaringi. Ja on eriti tore, kui suudad õppimise kaudu ka oma raha kasvatada või vähemalt inflatsiooni lüüa.

Tänaseks olen ma üle kümne aasta hallanud ühte pereportfelli, olen väärtust suutnud kasvatada ja mind usaldatakse. Aga alustades tahtsin ka mina trade’ida, möllata ja iga päev portfelliga tegeleda, tehinguid teha.

Lühiajaline positsioon ei ole üdini halb, aga seda ei saa olla kogu portfell. Minu portfell on üle elanud ka kaks majanduslangust ja lõpuks on võitnud ikkagi pikaajalised investeeringud ning korvanud veel ka ära lühikeste positsioonide lollused. Mul läks majanduslanguse ajal ka paar aktsiat põhja.

Mina käisin keskkoolis majandusklassis ja ma osalesin juba sel ajal erinevates majandus- ja investeerimismängudes, sama jätkus ka ülikooli ajal.

Kui toimus see üleminek virtuaalrahalt oma rahale, siis ma mäletan, et ma olin ikka päris närvis, käsi ikka värises esimeste investeeringute juures.

Ma mäletan hästi, et olin ükskord väärtpaberikontol tegutsedes nii närvis ja tahtsin ühte positsiooni müüa, aga ärevuses sattusin seda hoopis juurde ostma.

Inimestele, kes tahaksid kohe investeerimist alustades lühiajaliste tehingutega tegeleda, tuletan meelde, et lisaks kõigele muule hakkavad sel juhul tootlust sööma veel ka aktsiate ostul-müügil võetavad tehingutasud. Ja nii huvitav kui see ka ei tundu, siis minu esimene päris oma rahaga investeering oli Tallinki aktsiate esmaemissioon.