Ilukirurgia kui üks võimalus endasse investeerida

Suurte kogemustega ja rahvusvaheliselt tunnustatud kirurg Peep Pree on esteetilise kirurgia erakliiniku Clinica asutaja ja juht. Ilukirurgiast rääkides kummutab dr Pree müüte nagu annaks kirurg inimestele soovitusi mida tema välimuses võiks korrigeerida.

„Mina võin näha inimese juures mitmeid iluvigu, mida saaks korrigeerida, aga kui see probleem on inimese arvates hoopis mujal, ei ole minu poolt eetiline inimese tähelepanu näpuga sellele juhtida, et „jaa-jaa sul on küll nina viltu aga sul on vaja veel seda ja seda operatsiooni teha, et ilus välja näha”. Lisades, et selliste uute operatsioonimõtete pähepanek patsiendile on kirurgi poolt vastutustundetu.

Seega esimesel kohtumisel kuulab kirurg inimese ära ja alles siis hakkame koos analüüsima, kas operatsioon on võimalik ja mõttekas ning kas ka tervisele ohutu.

„Kirurgile on oluline teada saada, miks inimene soovib iluoperatsioonile tulla, kas sellepärast, et kõik tema tutvuskonnas nii teevad või on ka sügavam põhjus olemas. Täna on ka üks ajenditest, miks ilulõikusele tullakse see, et inimesed soovivad olla nii nagu kõik teised.”

Küsimusele, mis on ilukirurgilise operatsiooni peamine tulemus, vastab dr Pree, et see on inimese rahulolu enda välimusega. Seega räägime ilukirurgiast, kui pikaajalisest tulemusi toovast investeeringust iseendasse. Dr Pree leiab paralleele ilukirurgia mõneti lausa 8ndaks maailmaimeks peetud liitintressiga. Kui inimese enda välimuses häirib miski ja tema enesekindlus kannatab välimuse tõttu, aitab ilukirurgia tema enesekindlust oluliselt parandada.

„Olen kindel, et igasugune investeering iseendasse, ükskõik mis kujul, on parim investeering. See on nagu oma kodu soetamine ja omamine, mille peale kulutame palju raha, sest oleme kodus väga palju aega. Me isegi ei mõõda seda kulutust, sest see on meie kodu, meie vara,” rõhutab Pree. „Ma olen elus ka endale mitmeid iluoperatsioone aastakümnete jooksul lasknud teha, seega on mul kogemus ka patsiendina olemas ja ma oskan näha teemat laiemalt.”

Dr Pree sõnul küsib ta alati, kui kohtab oma patsiente aastakümnete möödudes, kas operatsioon on neile midagi elus veel juurde andnud, kui lamedama kõhu või suuremad rinnad? Valdavalt on vastuseks „jah, see andis mulle juurde positiivsust, enesekindlust, seksapiilsust”.

„Kaudselt lähevad kõik eelnimetatud omadused meie enesetunde alla. Me oleme kõik nii ilusad, nagu me ennast tunneme. Öeldakse küll, et ilu on vaataja silmades aga mina ütlen, et ilu on inimese enda peas. Nii ilusana nagu ma ennast tunnen, nii ilus ma ka olen!,” kinnitab Pree veendunult.

„Kui mina tunnen ennast hästi, olenemata sellest kas ma teistele meeldin või mitte, siis ma olengi õnnelik, aga kui ma iseennast hästi ei tunne, on plastikakirurgia võimalus probleemi lahendada ehk inimesel on võimalus investeerida oma vaimsesse heaolusse.”

Pree rõhutab, et nii ta ise kui tema kolleegid järgivad Clinicas töötades põhimõtet, et opereerida tuleb inimese juures seda, milleks inimene ise soovi avaldab ja seda ka põhjendada oskab. Oluline nüanss on just selles, et inimene on võimeline selgitama, mida ta oma välimuse juures muuta tahab. Kirurg nõustub, et kuidas inimene oma välimust tajub, on väga subjektiivne, aga see on esimene asi, mida arst peab ära kuulama. Plastikakirurgias peab arst analüüsima, mis põhjusel inimene lõikuse kasuks otsustab. Meil Eestis ei ole seda nõuet, aga mõnes Euroopa riigis küll, et patsiendil on soovitus enne iluoperatsiooni kohtuda ka psühholoogiga.

Praegune aeg väärtustab väga inimese välimust, seda soosib igasugune Facebooki ja muu sotsiaalmeedia levik. Levinud on erinevad fotode töötlemise programmid ja inimesed kohendavad arvuti abil fotodel enda visuaalset väljanägemist.

„Tänapäeval on paljudes kohtades graafiliselt või arvutitarkvara abil võimalik mingit tulemust arvutiekraanile visualiseerida, kuid siin on üks oht peidus, arvuti abil kujundatu ei saa garanteerida, et kirurgi noa alt tuleb sama tulemus,” hoiatab ta.

Kui patsiendi soov on mõistlik ja arst operatsiooni teha oskab, tuleb kirurgil alati hinnata operatsiooni ohutust. Sellise riskianalüüsi suudab teha ainult väljaõppinud arst. Pree rõhutab, et ühtki operatsiooni ei ole võimalik teha absoluutselt ohutult, kirurgia on alati tegevus, millel on oma riskid. Isegi, kui räägime ilukirurgiast.

Iluoperatsioonide hinnast rääkides sõnab Pree, et kallis hind on pigem suhteline mõiste. „ Tasub meeles pidada, et meditsiin ongi kallis. Me Eestis oleme harjunud tasuta meditsiiniga ja ei kujuta ettegi, kui palju võib maksta üks või teine raviprotseduur tavameditsiinis, sest Haigekassa maksab selle kinni. Ilukirurgias nn tasuta lõunaid ei ole, ei Eestis ega mujal maailmas.

Kui näiteks sünnimärgi eemaldamine võib maksma minna paar-kolmsada eurot, võivad kõige kallimad operatsioonid tõesti maksta tuhandeid eurosid” selgitab dr Pree. Dr Pree nõustub, et tuhat eurot on keskmise palga juures suur summa raha, aga samas oleneb kuidas keegi oma investeeringut hindab.

Nii naiste kui ka meeste hulgas on laialdaselt levinud ilu-ja täitesüstid, sest tegu on kõigest pool tundi kestva ja kiireid tulemusi andva protseduuriga, mille hinnad algavad 260 eurost ampulli kohta. Ilusüstid tulemusel muutub nägu oluliselt nooruslikumaks ja siledamaks ning kortsud tasanduvad.

„Teinekord raiskame hea õhtusöögi peale mitusada eurot ja samas ei raatsi toidupanga kasti panna paari eurost konservigi. Kõik on suhteline. Kui võtame näiteks silmaümbruse korrigeerimise operatsiooni, mida teevad nii mehe kui naised, kuna silmalau alla vajumine annab inimese näole väsinud ja vahel lausa kurja välimuse, algab hind 1400 eurost. See võrdub ühe Kanaarisaarte või kahe Türgi reisi hinnaga, mis on täiesti kogutav summa. Siin ongi valikute koht, kas ma investeerin soojamaa reisi, mis annab mulle sama moodi toreda elamuse või teen pikemaajalisi valikuid,” arutleb dr Pree.

Rinnavähendamise operatsiooni hinnad, mida teevad enamjaolt mehed, algavad paarist tuhandest ja võivad maksma minna kuni neli tuhat eurot. Samas, kui pärast operatsiooni see mees tunneb ennast jõusaali riietusruumis või naise juures paremini, siis see ongi suur eduelamus inimese enda jaoks.

Naistel on populaarne hoopis rindade suurendamise operatsioon. Levinud on rindade suurendamine nii oma rasvaga kui ka implantaatidega. Levinud operatsiooni aitab naisel end tunda oluliselt naiselikumana, kui ta pole oma rindade loomuliku välimusega rahul.

Mujal maailmas on levinud ilukirurgi konsultantide kasutamine operatsiooni nõustamisel, et arsti kallist aega kokku hoida. Clinica kliinikus konsulteerivad eranditult patsiente kirurgid, kes ise hakkavad patsienti lõikama. Loomulikult vastutab kogu lõikuse eest kliinik, kui institutsioon. Sest ainult kirurg, vahetu töö tegija, saab anda hinnangu kas lõikus on hea või ei ole,” selgitab Pree põhimõtteid, millest juhindub.

Veel rahast ja hindadest rääkides ütleb dr Pree, et osad patsiendid on ilulõikuseks vajamineva summa kokku saamise lahendanud kas osaliselt või täielikult kinkekaardi abiga. Nimelt on Clinica kinkekaart populaarne kingituste kinkimise ajal ja sobib hästi nii jõulukingituseks, sõbrapäeva kingituseks, sünnipäevaks, kui ka meeste- ja naistepäeva kingituseks, sest kinkekaarte on saada erinevates vääringutes.

Üldiselt kehtib reegel, et ilukirurgia kliiniku kinkekaart sobib kingituseks ainult lähedasele, keda sa juba väga hästi tunned. Kui sinu kaasal või heal sõbral on ammune soov või tahtmine ilukirurgi konsultatsiooni külastada, on see heaks üllatuseks kingisaajale.

Jõuluaegsest rahakaartide kinkimisest rääkides toonitab Pree, et ilukirurgia kliiniku kinkekaardi idee võib mõnikord olla ka „libe tee”. „Seda ei tohi mitte mingil juhul teha uisapäisa, sest kui see on ainult minu, kui kinkija nägemus, et kingi saaja võiks vajada ilukirurgi teenust, aga kingi saaja sedasi ei arva, võib see olla kingi saajale väga solvav,” hoiatab ta. Kui inimene seda ise ei tunne, siis see ei ole tegelikult probleemi, mida tuleb operatsiooniga lahendada.” Lisades, et kingi tegijal peab olema ikka kindel teadmine, mida kingi saaja üldse vajab ja soovib.

„Ilu pärast inimese tervisega riskida on täielik tabu. Enne operatsiooni tuleb nagunii tervisekontroll teha. Ei ole nii, et inimene tuleb kabinetist sisse ja me hakkame kohe kõrval toas operatsiooniks valmistuma. Vähemalt ei tohiks viisakates kliinikutes nii asjad käija,” selgitab dr Pree.

Teine faktor millega peavad inimesed arvestama, kui otsustavad iluoperatsiooni kasuks, on üsna pikk paranemisaeg ja operatsioonijärgne stress. Pree sõnul võtab igast operatsioonist parenemine pikalt aega. Stressiperiood pärast operatsiooni on paratamatu, sest palju on ära tehtud, aga tulemus on nähtav alles aja möödumisel. Näiteks näo iluoperatsioonist taastumine võtab aega nädalaid ja ei ole mõeldavgi, et patsient järgmine päev läheb inimeste sekka kõndima. Psüühiline stress tulebki just seetõttu, et inimene hakkab paranemise ajal muretsema ja kahtlema, kas tulemus on ikka selline nagu ta ootab.

„Ilukirurgia ei ole selline muinasjutt, kus prints valge kitliga kummardub uinunud kaunitari kohale, nõiub veidi ja printsess ärkab üles veelgi kaunimana. Kirurgia on traumaatiline ja vajab parenemisaega. Ilukirurgia kogu maailmas on aja- ja rahakulukas aga minu hinnangul on hea tulemus seda ka väärt. Kui ma nii ei arvaks, ei oleks ma aastakümneid plastikakirurgina töötanud. Ja plaanin oma tegevust veel jätkata,” kinnitab tippkirurg dr Peep Pree.