Rapla Metall ja Tamult ühendavad jõud, andes sellega soojusenergeetika tippfirmale uue hoo

„Olen sada protsenti rahul Tamulti tegevuse jätkamisega Rapla Metalli omanduses,“ ütleb ASi Tamult endine juhatuse liige ja enamusaktsionär Jüri Taal. „Olen juba varem viinud Rapla Metalli kokku Tamulti koostööpartneritega. Ettevõtte üleminek uue juhtimise alla on olnud sujuv.“ Taali sõnul on kahe ettevõtte koostöö aastate jooksul kulgenud hästi ja üha tihenenud.

AS Tamult sai alguse 1992. aastal, mil Kirovi nimelise kalurikolhoosi energomehaanika osakond erastati töötajatele. Juba samal aastal valmistas ettevõte koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega Eesti esimese biokütusel töötava eelkolde (võimsus 0,5 MW). Järgneva ligi 30 aasta jooksul on Tamult projekteerinud, valmistanud ja paigaldanud üle 40 biokütuse tehnoloogial töötava katlamaja.

ASi Tamult objektid asuvad Eestis, Lätis, Venemaal, Soomes, Rootsis ja Poolas. AS Tamult kui ühe parima biokütuse põletamise tehnoloogiaga Eesti ettevõte on võitnud mitmeid Euroopa Liidu poolt rahastatud katlamajade kaasajastamise hankeid nii Eestis kui ka mujal.

Tamulti seni suurimad projektid on biokütuse põletamise eelkolded Lätis Valka ja Rezekne koostootmisjaamades – võimsustega vastavalt 12 ja 14 MW.

Eestis on Tamult projekteerinud ja paigaldanud näiteks Rakvere linnas asuva soojuse ja elektri koostootmisjaama. Taastuv­energeetika suunanäitajana on Tamult projekteerinud ja paigaldanud biokütuste põletamisel jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks suitsugaaside kondensaatorid ja filtersüsteemid Valga, Keila, Haapsalu ja Jõgeva rekonstrueeritud katlamajadesse.

Mitmesse Skandinaavia väikelinna ja asulasse on Tamult rajanud kaugküttekatlamajad.

„Soojusenergeetika valdkonnas alustatakse praegu palju projekte, kus läheb vaja tehnoloogiat, mis aitab toota soojust võimalikult efektiivselt,“ räägib Tamulti juhatuse liige Harri Rütman. „Väiksemate linnade, asulate ja tööstuste kaugküttekatlamajade tarbeks veel praegu biokütusest tasuvamat lahendust pole.“

Tamulti juhatuse liikme Maiko Leesmenti sõnul on nüüdisaegseid puhastus- ja soojustagastusseadmeid kasutades võimalik rajada soojustootmise üksus, millel on suur efektiivsus, aga väike keskkonnajälg ja käidukulud.

Leesment rõhutab, et viimasel ajal on eriti teravalt päevakorda tõusnud puhastustehnoloogia, sest Euroopa Liidu uued kliimadirektiivid nõuavad, et küttesüsteemidele oleks paigaldatud vastavad seadmed. Need puhastavad soojuse tootmisel tekkivat suitsugaasi eelkõige tahketest lendosadest, mille kontsentratsioon vanades põletusseadmetes on keskmiselt 5–10 korda üle keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiviga nõutavate piirväärtuste.

„Puhastusseadmete, nagu elektrostaatiliste filtrite ja kottfiltrite, paigaldamisega täidetakse vajalikud nõuded ilma probleemideta,“ kinnitab Leesment.

Nüüdisaegsete küttesüsteemide teise tähtsa komponendi – soojustagastustehnoloogia – ülesanne on Leesmenti sõnul suitsugaasidest viimsegi energia kättesaamine. Nõnda vähendatakse energiakadu lahkuvate heitgaasidega ja suurendatakse soojuse tootmise efektiivsust. „Sõltuvalt soojusseadmete töörežiimist ja soojuse tarbijate vajadustest on võimalik tõsta kasutegurit keskmiselt 15–25%, soodsatel tingimustel kuni 30%,“ räägib Leesment. „Sellest johtuvalt sobivad suitsugaaside kondensaatorid hästi niisketel biokütustel töötavatesse kaugkütte katlamajadesse, kus soojuskandja temperatuurid on madalad ja suitsugaasis peituv energia hulk kõrge.“

AS Tamult tänab kõiki koostööpartnereid, kellega koos on teoks tehtud palju tõhusaid ja innovaatilisi lahendusi. Nii vanad kui ka uued partnerid saavad Tamultiga edaspidigi kindlalt arvestada – ettevõttel on olemas kõik vajalikud tehnoloogiad ja teadmised parimate lahenduste pakkumiseks järgmistes kompetentsivaldkondades:

Lähtuvalt kliendi vajadustest pakub Tamult insenertehnilist täisvalmis lahendust. Projektid hõlmavad kõike, alustades kütuse vastuvõtmisest ja hoiustamisest ning lõpetades põlemisel tekkiva tuha käitlemise ja suitsugaaside puhastamisega.

Energeetikas on järjest suurem fookus jääksoojuse kasutamisel lahkuvatest suitsugaasidest. Tamult arendab ja valmistab tehnoloogilisi seadmeid jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks ja suitsugaaside puhastamiseks tahketest lendosakestest. Suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse multitsükloneid, elektri- ja kottfiltreid. Jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks sobivad suitsugaaside kondensaatorid ja pesurid, millega tõstetakse katlamajade efektiivsust ja kasutegurit.

Valmistame ja paigaldame täisautomaatseid tänapäevastele normidele vastavaid restpõletus­koldeid ja katlaid soojuse ja elektri tootmiseks. Pakume lahendusi biokütuste (hakkepuit, puidujäätmed, turvas, olmejäätmed, prügi jne) põletamiseks kuuma vee, auru ning termaalõli kateldega, mille võimsus on 1 MW kuni 20 MW. Neid saab kasutada kaug- ja lokaalküttes, soojuse ja elektri koostootmisjaamades, puidutööstustes jne.

Arendame ja toodame erinevate materjalide transpordiks kasutatavaid kraap- ja spiraalkonveiereid.

Tamult pakub pikaajalisel kogemusel põhinevat biokütuste kraaplao tehnoloogiat, mis on äärmiselt töökindel ning pälvinud klientide suure heakskiidu.

Teostame põlemiskollete müüritise töid. Kõrget temperatuuri taluva põlemiskolde valmistamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogiaid.

Pakume sooja- ja energiamajanduse valdkonnas elektri- ja automaatikasüsteemide projekteerimist ja ehitamist alates kliendi soovide kavandamisest kuni teostuse ja häälestamiseni.

Projekteerime koostöös kliendiga katla­maja tehno- ja küttesüsteemide parima võimaliku lahenduse.

Meie laialdaste, pikaajaliste ja heade oskustega meeskond teostab tehnoloogia paigaldust terviklahendusest kuni üksikute sõlmede rajamiseni.