Artikkel
  • Rapla Metall ja Tamult ühendavad jõud, andes sellega soojusenergeetika tippfirmale uue hoo

    Vasakult paremale: Harri Rütman, Jüri Taal, Maiko Leesment

    Bioküttelahendusi pakkuva ASi Tamult uueks omanikuks sai ettevõtte kauaaegne koostööpartner OÜ Rapla Metall.

    „Olen sada protsenti rahul Tamulti tegevuse jätkamisega Rapla Metalli omanduses,“ ütleb ASi Tamult endine juhatuse liige ja enamusaktsionär Jüri Taal. „Olen juba varem viinud Rapla Metalli kokku Tamulti koostööpartneritega. Ettevõtte üleminek uue juhtimise alla on olnud sujuv.“ Taali sõnul on kahe ettevõtte koostöö aastate jooksul kulgenud hästi ja üha tihenenud.
    AS Tamult sai alguse 1992. aastal, mil Kirovi nimelise kalurikolhoosi energomehaanika osakond erastati töötajatele. Juba samal aastal valmistas ettevõte koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega Eesti esimese biokütusel töötava eelkolde (võimsus 0,5 MW). Järgneva ligi 30 aasta jooksul on Tamult projekteerinud, valmistanud ja paigaldanud üle 40 biokütuse tehnoloogial töötava katlamaja.
    ASi Tamult objektid asuvad Eestis, Lätis, Venemaal, Soomes, Rootsis ja Poolas. AS Tamult kui ühe parima biokütuse põletamise tehnoloogiaga Eesti ettevõte on võitnud mitmeid Euroopa Liidu poolt rahastatud katlamajade kaasajastamise hankeid nii Eestis kui ka mujal.
    Tamulti seni suurimad projektid on biokütuse põletamise eelkolded Lätis Valka ja Rezekne koostootmisjaamades – võimsustega vastavalt 12 ja 14 MW.
    Eestis on Tamult projekteerinud ja paigaldanud näiteks Rakvere linnas asuva soojuse ja elektri koostootmisjaama. Taastuv­energeetika suunanäitajana on Tamult projekteerinud ja paigaldanud biokütuste põletamisel jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks suitsugaaside kondensaatorid ja filtersüsteemid Valga, Keila, Haapsalu ja Jõgeva rekonstrueeritud katlamajadesse.
    Mitmesse Skandinaavia väikelinna ja asulasse on Tamult rajanud kaugküttekatlamajad.
    „Soojusenergeetika valdkonnas alustatakse praegu palju projekte, kus läheb vaja tehnoloogiat, mis aitab toota soojust võimalikult efektiivselt,“ räägib Tamulti juhatuse liige Harri Rütman. „Väiksemate linnade, asulate ja tööstuste kaugküttekatlamajade tarbeks veel praegu biokütusest tasuvamat lahendust pole.“
    Tamulti juhatuse liikme Maiko Leesmenti sõnul on nüüdisaegseid puhastus- ja soojustagastusseadmeid kasutades võimalik rajada soojustootmise üksus, millel on suur efektiivsus, aga väike keskkonnajälg ja käidukulud.
    Leesment rõhutab, et viimasel ajal on eriti teravalt päevakorda tõusnud puhastustehnoloogia, sest Euroopa Liidu uued kliimadirektiivid nõuavad, et küttesüsteemidele oleks paigaldatud vastavad seadmed. Need puhastavad soojuse tootmisel tekkivat suitsugaasi eelkõige tahketest lendosadest, mille kontsentratsioon vanades põletusseadmetes on keskmiselt 5–10 korda üle keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiviga nõutavate piirväärtuste.
    „Puhastusseadmete, nagu elektrostaatiliste filtrite ja kottfiltrite, paigaldamisega täidetakse vajalikud nõuded ilma probleemideta,“ kinnitab Leesment.
    Nüüdisaegsete küttesüsteemide teise tähtsa komponendi – soojustagastustehnoloogia – ülesanne on Leesmenti sõnul suitsugaasidest viimsegi energia kättesaamine. Nõnda vähendatakse energiakadu lahkuvate heitgaasidega ja suurendatakse soojuse tootmise efektiivsust. „Sõltuvalt soojusseadmete töörežiimist ja soojuse tarbijate vajadustest on võimalik tõsta kasutegurit keskmiselt 15–25%, soodsatel tingimustel kuni 30%,“ räägib Leesment. „Sellest johtuvalt sobivad suitsugaaside kondensaatorid hästi niisketel biokütustel töötavatesse kaugkütte katlamajadesse, kus soojuskandja temperatuurid on madalad ja suitsugaasis peituv energia hulk kõrge.“
    AS Tamult tänab kõiki koostööpartnereid, kellega koos on teoks tehtud palju tõhusaid ja innovaatilisi lahendusi. Nii vanad kui ka uued partnerid saavad Tamultiga edaspidigi kindlalt arvestada – ettevõttel on olemas kõik vajalikud tehnoloogiad ja teadmised parimate lahenduste pakkumiseks järgmistes kompetentsivaldkondades:
    1. Katlamajade ja soojuse-elektri koostootmisjaamade rajamine
    Lähtuvalt kliendi vajadustest pakub Tamult insenertehnilist täisvalmis lahendust. Projektid hõlmavad kõike, alustades kütuse vastuvõtmisest ja hoiustamisest ning lõpetades põlemisel tekkiva tuha käitlemise ja suitsugaaside puhastamisega.
    2. Suitsugaaside puhastus- ja kondensatsiooniseadmed
    Energeetikas on järjest suurem fookus jääksoojuse kasutamisel lahkuvatest suitsugaasidest. Tamult arendab ja valmistab tehnoloogilisi seadmeid jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks ja suitsugaaside puhastamiseks tahketest lendosakestest. Suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse multitsükloneid, elektri- ja kottfiltreid. Jääksoojuse efektiivseks kasutamiseks sobivad suitsugaaside kondensaatorid ja pesurid, millega tõstetakse katlamajade efektiivsust ja kasutegurit.
    3. Tahkete biokütuste katlad ja restkolded
    Valmistame ja paigaldame täisautomaatseid tänapäevastele normidele vastavaid restpõletus­koldeid ja katlaid soojuse ja elektri tootmiseks. Pakume lahendusi biokütuste (hakkepuit, puidujäätmed, turvas, olmejäätmed, prügi jne) põletamiseks kuuma vee, auru ning termaalõli kateldega, mille võimsus on 1 MW kuni 20 MW. Neid saab kasutada kaug- ja lokaalküttes, soojuse ja elektri koostootmisjaamades, puidutööstustes jne.
    4. Spiraal- ja kett-kraapkonveierid
    Arendame ja toodame erinevate materjalide transpordiks kasutatavaid kraap- ja spiraalkonveiereid.
    5. Biokütuste mehhaniseeritud laod
    Tamult pakub pikaajalisel kogemusel põhinevat biokütuste kraaplao tehnoloogiat, mis on äärmiselt töökindel ning pälvinud klientide suure heakskiidu.
    6. Katelde müüritise ja isoleerimistööd
    Teostame põlemiskollete müüritise töid. Kõrget temperatuuri taluva põlemiskolde valmistamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogiaid.
    7. Elekter ja automaatika
    Pakume sooja- ja energiamajanduse valdkonnas elektri- ja automaatikasüsteemide projekteerimist ja ehitamist alates kliendi soovide kavandamisest kuni teostuse ja häälestamiseni.
    8. Projekteerimine
    Projekteerime koostöös kliendiga katla­maja tehno- ja küttesüsteemide parima võimaliku lahenduse.
    9. Paigaldamine
    Meie laialdaste, pikaajaliste ja heade oskustega meeskond teostab tehnoloogia paigaldust terviklahendusest kuni üksikute sõlmede rajamiseni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.