• Kiilvaivundament – kindel ja kontrollitud lahendus ehitusplatsil

    RammimistöödFoto: Kurmik AS

    Kurmik AS on ehitamise ja projekteerimisega tegelenud juba 30 aastat. Firma asutaja ja juhataja Andri Needo sõnul oli firma aluseks Võru KEK. Seal 15 aastat toimetanud eksperimentaaljaoskonna seltskond moodustas 1992. aastal uue iseseisva firma ning 30 aasta jooksul on projekteeritud ja ehitatud mitmesuguseid lihtsamaid ja keerukamaid ehitusi. Nüüd on aga firma tegevusest järjest suurema osa moodustanud kiilvaivundamendid ning et kiilvaivundamentide kasutamise 45. juubel on ukse ees, saab see seekord rohkem tähelepanu, kui põhifirma tähtpäev.

    Nõukogude Liidu ajal sundis riiklik plaan ehitajat, maksku mis maksab ehitused tähtaegselt käiku andma. Kuna ehitusmahud olid suured ja ehitustöölisi vähe nagu tänapäevalgi, pääsesid töömehed vundamentide rajamisele alles hilissügisel. Suurte vihmade ajal muutusid paljud savikad ehitusplatsid poristeks songermaadeks. Vundamentide maa sisse paigaldamiseks tuli aga nende jaoks kaevata sügavad augud, mis kippusid vett täis sadama.
    „Kuidagi tuli vundamendi rajamine tuua maa seest välja ning KEK-i peainsenerina hakkasin organiseerima püramidaalvaiade (2) kasutuselevõttu. Sai tehtud proovivaiad ja isegi proovivaiamised. Vaiad rammiti selleks kohandatud masinaga tasaselt ehitusplatsilt maa sisse ning songermaad vundamendikannu paigaldamiseks polnud vaja enam tekitada,“ selgitab Andri Needo meenutades.
    Tehnoloogia täpsustamine
    Samal ajal jõuti ka EKE-s ehk Vabariiklikus Koondises Eesti Kolhoosiehitus arusaamale, et miskit peab vundamendiehituses muutuma ja paluti tolleaegsetel tippinseneridel professor Mait Metsal ja Ago Kuddul midagi välja mõelda. „Nemad soovitasid mul püramidaalvaiade asemel kasutada kiilvaiu. Sain kiilvaia eelistest kohe aru ja jätkasime juba kiilvaivundamentide arendamisega. Töötasime välja praktikas kasutatavate kiilvaiade kujud ja nomenklatuuri, ehitasime sobiva rammseadme, töötasime välja uue vundamentide ehitamise tehnoloogia. Kolme aasta jooksul tegime hädavajalikud vaiade koormuskatsed, ehitasime kiilvaiadele esimesed katseehitused. Kuna tulemused täitsid ootusi, asusime meetodi seadustamisele. Moskvas kulus teatud aeg, enne kui kiilu-kujuline vai raudbetoonelemendina lubati püramidaalvaia kõrval kasutusele võtta. Siis kui eelistest aru oli saadud, soovisid kooskõlastajad kaasautoriks hakata. Kooskõlastus anti, vaiade põhikujud on siiani säilinud (1 – kiilvaiad 2022). Seejärel koostasime Võrus normi projekti, mis „Kiilvaivundamentide projekteerimise ja ehitamise instruktsioonina“ kinnitati kui VEN-57-86. See võimaldas senise eksperimentaalse töö asendada kiilvaiade laiendatud kasutusega. Mitmesuguste vajalike uurimistööde ja arenduste tegemine jätkus 1992. aastal paralleelselt ehitamisega juba AS Kurmik. Alates 2017. aastast oleme püüdnud uuendada „Kiilvaivundamentide projekteerimise juhendit“ tehnilise spetsifikatsiooni TS-I 2018 (kavand). Bürokraatia on meil tugev. Kooskõlastust tänaseni ei ole. Aga küll ta tuleb!“ kirjeldab Andri Needo toimunut.
    Kurmik AS asutaja ja juhataja Andri NeedoFoto: Mai Kroonmäe

    Kiilvaivundamentide eelised võrreldes teiste vundamenditüüpidega

    • Materjalimahukus väheneb kuni 40%

    • Tööde kestus on oluliselt lühem, ei sõltu tegemise aastaajast

    • Töökeskkond on parem. Tööd on toodud maa seest maapinnale, töö toimub tasaseks planeeritud (kruusa)platsil. Rammitakse vaiad (foto 3) geodeedi poolt märgitud kohta, enamasti maapinnaga tasa. Mõõdistatud vaiadele ehitatakse raudbetoonist soklivööd ja taldmikud. Valminud vundamendi anname üle enamasti karkassiehitajatele või müürseppadele.

    • Kiilvaivundamendi kasutamine võimaldab korrastada kogu ehitusprotsessi ja teeb selle kvaliteedi tagamise lihtsamaks. Võimaldab vähendada üldist töömahtu.

    • Iga vaia kandevõime määratakse eraldi löök-katsega metoodikal, mis tagab tulemuse täpsuse. Teist tüüpi vundamentide kandevõime määramine on võimalik enamasti kaudselt üksikute katsevundamentide katsetamise tulemuste alusel.

    • Kiilvaiad on hästi toodetavad, ladustatavad, rammitavad ja projekteerimisel mitmesuguseid võimalusi pakkuvad. Kuna need on materjali säästvad ja võimaldavad looduslikku pinnast liigutamatuna hoida, siis ka keskkonnasäästlikud.

    Tehtud töödest
    „40 esimese aasta jooksul paigaldati kiilvaivundamentidele ca 1500 ehitist, lisaks viimase 5 aasta jooksul 300, mis näitab töömahu suurenemist. Vaiade arv ehitisel võib olla 10 kuni 1200. Kasutatud vaiade arv, mis oli 40 esimesel aasta jooksul 60 000 ja viimase 5 aasta jooksul 45 000, iseloomustab töömahu kasvu täpsemalt. Nõudlust on ja tööd jätkub rohkem, kui teha jõuame. Kiilvaia arvutuskandevõime võib olla kuni 900 KN, vaiagrupi abil on aga kantud pinnasele ka 3000 KN suuruseid koormusi. Vaiu projekteeritakse maasse täpselt nii palju, kui vaja. Kiilvaivundamente on kasutatud kuni 6-korruseliste elamute, kuni 20 meetri kõrguste ja 50 meetrise sildega tootmishoonete ehitamisel. Alguses oldi ettevaatlikud, piirduti põhiliselt põllumajandusehitustega. Täna võib öelda, et sobiliku pinnase korral on kiilvaiadele püstitatavad kõik hooned. Meil ei ole ette näidata ühtegi juhust, kus oleks mõne hoonega kiilvaivundamentide pärast probleeme olnud. Seega kindel asi, mida kasutatakse,“ on Andri Needo sõnul kliendid rahul.
    ETK Logistika keskuse kiilvai vundamendid on valmis, karkassi montaaž käibFoto: Kurmik AS
    Sõmerpalu motohall on ehitatud kiilvaivundamentideleFoto: Kurmik AS
    Kiilvaia kujust tulenevad erisused ja omadused
    Andri Needo sõnul tuleb pinnast välja tõrjuvate vaiade kasutamisel Eurostandardi järgi arvestada pinnase tihenemist. Kiilvaiad on sellised vaiad.
    „Teatud osa pinnasest, mis jääb vaia ümber, tiheneb rammimisel püstsuunas allapoole. Selle ümber paiknev pinnas tõrjutakse rõhtsuunas vaia kald-tahkudest eemale (1 – pinnase lihtsustatud koormusjaotus vaial) ja maapinna kerkimine on mõõdetav kuni 2 vaiapikkuse raadiuses vaia ümber. Pinnase tihenemisel võib vaia püstkandevõime tõusta kordades, kuid samas tuleb meeles pidada, et kõik praeguses TS-1 kavandis toodud juhised kehtivad ainult rammitud vaiade puhul. Maa sisse kaevatud vai ei kanna midagi.
    Rammimisel tihenenud pinnas koos selle keskel oleva vaiaga moodustavad tingliku vundamendi, mille talla pindala on ca 70 korda suurem kui vaiapea pindala. Seetõttu on vaiapea tuuma piires mõjuva koormuse korral vaia püstkandevõime ühesuurune. (Katsetuste tulemused). Ekstsentrilisus tuumas ei vähenda vaia püstkandevõimet!
    Kiilvai võimaldab arvutuste ja kogemuse alusel anda vaia kandevõimele eelhinnangu. Lõplik kandevõime saadakse siiski iga vaia löökkoormuskatse alusel, kui seda tehakse TS.1-2018 kavandi juhiste kohaselt. Kindlate reeglite järgimine on siinkohal äärmisel oluline, sest saadud tulemuste alusel tuleb tihti määrata ka vaia rõht-(horisontaal) ja momendikandevõime,“ selgitab Andri Needo kiilvaiadest rääkides.
    Miks ei ole aga tänaseks tegu juba kõige populaarsema vundamendi ehitusmeetodiga? „On ehitisi, mille puhul on otstarbekas mõnd teist vundamendi tüüpi kasutada. Meetodi kasutusele võtt polelihtne, on küllalt kallis, töömahukas, aeganõudev ja eeldab väga korralike kogemustega töömehi ja tugevaid insenerikogemusega projekteerijaid ning insenere. Meil kulus ju 45 aastat, nagu eespool kirja sai. Kuna tööd on praegu palju, otsime Eestimaalt koostööpartnereid nii projekteerima kui ka ehitama. Usun, et kes otsib, see leiab! Kiilvaiadega tegeleb Eestis ainult AS Kurmik, ilmselt maailmas ka.“
    AS Kurmiku tegevuse ja ettevõtte laienemise osas on samuti kusagil piirid, kuid püütakse teha nii palju kui suudetakse. „Loodame, et Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpe muutub 4 aastaseks ning et sealt tuleks inimesed, kel on teadmisi ja oskusi senisest enam. Oleme kooliga ses osas ka suhelnud, olen sealse nõukoja liige. Võtame hea meelega oma ettevõttesse praktikante ning hoolitseme nende tulevaste töövõimaluste eest. AS Kurmik on pereettevõte ning seda on südamega peetud juba 30 aastat. Oleme ka „tormidele“ küllalt hästi vastu pidanud. Usun, et noored arendavad loodut uljalt edasi,“ võtab Andri Needo jutu kokku. Keskmise suurusega kodumaised ettevõtted kannavad Eesti riiki nagu kindlad vundamendid. Seetõttu ei ole kunagi ettevõtte müük omanikule pähe tulnud ja on lootus, et ei tulegi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.