• Jaga lugu:

    Selveri eesmärk on saada kliimaneutraalseks ettevõtteks

    Foto: Hendrik Osula

    Selver renoveerib järjest oma vanemaid kauplusi ja ehitab uusi – iga uuenenud pood on kolmandiku võrra väiksema jalajäljega. Keskkonnahoid ei tule aga ainult uuenenud inventarist, vaid ka äriprotsessidest. Selveri esindajad räägivad, millistesse uutesse lahendustesse nad on investeerinud, et vastutustundlikumalt toimetada.

    Selveri arendusdirektor Agi Metsandi ütleb, järgmise aasta lõpuks on ketis ligi 30 kauplust, mille energiatarbimine on viidud keskkonnasäästlikke lahendusi kasutades praeguse võimaliku miinimumini, mis moodustab juba 40% Selveri ketist.

    Uued lambid ja hämarduslülitid

    Pea kõik Selverid üle Eesti on saanud uued valguslahendused: varasem analoogvalgussüsteem on asendatud LED-tuledega. Kvaliteedijuht Heneli Lamp ütleb, et renoveeritud ja uutes kauplustes kasutatakse nüüdsest hämarduslüliteid ja liikumisandureid. „Külmikutevahelistel aladel on 80% üldvalgusest maha keeratud, sest külmikud ise annavad seda piisavalt. Ka teenindusletis saab hämarama valgusega hakkama.“
    Kui aga avatakse uus pood või läheb vanem kauplus renoveerimisele, ei puuduta uuendused ainult valgustusi, vaid kõiki tehnoloogilisi lahendusi, mida on võimalik keskkonnasõbralikumate vastu vahetada.

    Ükski masin ei tööta tühja

    Metsandi sõnul asendatakse kõik külmasüsteemid CO2-põhiste lahendustega, mis on keskkonnasõbralikumad kui vanemad, fluoritud kasvuhoonegaaside põhised külmikud. Kaupluste külmapark puudutab nii piima-, kala- ja lihalette, sügavkülmikuid kui ka kaupluste tagaruumides ja ladudes olevaid külmaruume.
    „Meie eesmärk pole mitte ainult täita seadust, vaid teha midagi lisaks. Uute lahenduste puhul suunatakse külmikutest eralduv jääksoojus vee kütteks. Sellisel kestliku energiasäästu põhimõttel töötavaid uusi A-energiamärgisega külmaseadmeid on meil juba 24 kaupluses – sellest tingitud energiakulude kokkuhoid on ligi 30%, mis on Selveri-suuruse ettevõtte puhul väga suur panus keskkonnajalajälje vähendamisel,” nendib Metsandi.
    Lisaks süsteemi kaasajastamisele on klientidele mõeldud külmikud kaetud klaasustega, mis hoiab olulisel määral kokku nii hoone kütteks kui ka külmikute jahutamiseks kuluvat energiat. Lamp toob välja veel mõned nutikad muudatused: „Kohtventilatsiooni äratõmme töötab uue süsteemi järgi vaid kaupluste või seadme tööajal ehk ei puhasta õhku enam ajal, mil seda tegelikult vaja pole. Uuemates majades on igal pool kasutusel aeraatoriga segistiotsikud – veekulude kokkuhoid on märgatav.“

    Renoveerimine on kallis protsess

    Metsandi sõnul on kaupluste renoveerimine kallim kui uue ehitamine. Kas sellest tulenev energiasääst on investeerimise kulusid väärt? Agi Metsandi sõnul on renoveerimine pikaajaline investeering, mis toob igakuised kulutused tuhandetes eurodes allapoole, aga vähendab ka kaupluste mõju keskkonnale ehk keskkondlikku jalajälge. „Kõigi nende suurte tööde tegemisel on lisaboonus nii klientidele kui töötajatele, kes saavad vastavalt kaasaegse ostukeskkonna ja töökeskkonna.“

    Paberivaba asjaajamine on paratamatu suund

    Selveri eesmärk on olnud võimalikult palju toimetada paberivabalt ehk kauba tellimise ja vastuvõtu protsessid, seire-, toiduohutuse jms dokumendid on digitaalsed. “Kliendile nähtavad paberivabad arendused on hinna- ja infosildid, mis on Selveri kõigi kaupluste puu- ja juurviljaosakondades digitaalsed. Lisaks saab iseteeninduspuldiga osteldes skaneerida toote triipkoodi otse kaaluekraanilt. Iseteeninduses ei trükita kliendile vaikimisi välja ka ostutšekki. Kõik tšekid on leitavad digitaalselt Partnerkaardi iseteenindusest,” loetles Metsandi ja lisas, et ka kaupluste kontoripoolel on paberivabasse asjaajamisse panustatud juba aastaid, luues tarku andmevahetussüsteeme.

    Keskkonnahoid, mis sünnib kaupluse ja kliendi koostöös

    Jaekauplus pole ainult hoone, vaid mitmete osapooltega süsteem, mille vastutustundlikumaks muutmisel tuleb iga samm ja protsess üle käia ning uuendada. Lambi sõnul pööravad nad suurt tähelepanu ka nendele aspektidele, mis mõjutavad kliendi käitumist ja harjumusi.
    „Toiduraiskamise vähendamiseks püüame kauba ostutellimused robotite abil väga täpselt prognoosida ning suurendada inimtoiduks ja loomasöödaks annetatud toidu osakaalu müümata jäänud toidust. Täna on osakaal tublisti üle 20%, aga eesmärgiks on see lühiajalises perspektiivis kindlasti kahekordistada,“ selgitab ta ja lisab, et tooted, mille säilivuskuupäev hakkab lõppema, hinnatakse kuni 50% soodsamaks ning tund enne kaupluse sulgemist saavad sama suure allahindluse nii pagaritooted kui ka valmistoit.
    Ühekordsete pakendite prügi vähendamiseks saab klient lasta pakendada toidu enda pakendisse või lasta kohvijaamas jook enda topsi. „Enam ei pakendata kassas tekstiiltooteid, tööstuskaupu või plastist toidukarpe õhukesse kilekotti ja e-poest ostes komplekteeritakse tooted kliendi soovil korduskasutatavatesse kartongkastidesse, näiteks banaanikastidesse,“ selgitab Lamp.
    Valdkond, millele on juba aastakümneid tähelepanu pööratud, on jäätmekäitlus. Lambi sõnul on Selveri eesmärk suurendada jäätmete ringlusse võtmist ja seda saab teha eelkõige nõuetekohasel sorteerimisel. „Töökeskkonnas on meil kõik prügikastid sorteerimisvõimalusega – võimalus eraldi koguda bio-, pakendi-, olme- ja ohtlikud jäätmed. Klientide jaoks on need tagatud enamikus kauplustes.“
    Teema, mis on aga keskkonnahoiu suhtes pigem uus, on müüdavate kaupade päritolu ja tootmisprotsess – lähemalt tulnud tooted on väiksema ökoloogilise jalajäljega ja tihtipeale ka kvaliteetsemad. Selveril on lausa eraldi äriharu, mis tegeleb Eesti väiketootjatega: „Kodumaise toidu ökoloogiline jalajälg on väiksem, sest selle jõudmine toidulauale ei vaja pikka transporti,“ ütleb Lamp.
    Nii Metsandi kui ka Lamp tõdevad, et jätkusuutlik ettevõtlus on möödapääsmatu suund ja suurettevõtetel on lausa kohustus olla selles vallas eestvedaja ja suunanäitaja. „Me innustame kliente tegema jätkusuutlikumaid valikuid ja loome innovaatilisi lahendusi, et vähendada ressursside kasutust. Eesmärk on saada kliimaneutraalseks ettevõtteks.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Parim juht Madis Toomsalu: Eesti parim juht on hoopis mu ema
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.