Artikkel
  • Jaga lugu:

    Telia Meetupi populaarseim teema oli küberturvalisus

    Ürituse demoalal sai tutvuda kõige värskemate tehnologiauudistega. Kohal oli Microsoft, HPE (Hewlett Packard Enterprise), Trend Micro, Dell EMC, Cisco, Nutanix, Lenovo ja paljud teised.Foto: Rene Lutterus

    Telia Meetup tõi 26. mail kokku üle 350 Telia ärikliendi ja partneri. Päeva mitmekesine programm sisaldas ettekandeid ja arutelusid IT, küberturvalisuse ja tehnoloogia teemadel ning siin on kokkuvõte põnevast päevast.

    Ürituse popularseim teema oli vaieldamatult küberturvalisus ning kuigi programm sisaldas mitmeid selleteemalisi seminare, jäi neid kõigi soovijate jaoks ikkagi väheks ning pidime kohti juurde tekitama.
    Palju on räägitud sellest, kuidas küberriske maandada, kuid selle kõrval tuleb valmistuda ka olukorraks, kus küberintsident aset leiab, sest kõiki rünnakuid siiski pole võimalik ära hoida.
    Selleks, et tagada ettevõttele vajalik küberturvalisuse baastase, tuleb tegutseda mitmes erinevas suunas: tegeleda töötajate teadlikkusega, kasutama kaasaegseid turvalahendusi, omama ülevaadet toimuvast ning kõige selle kõrval olema valmis ka halvimate stsenaariumide realiseerumiseks ehk koostama kriisiplaani.
    Kübermaastik muutub kiiresti ja pidevalt tekib uusi riske juurde. Seepärast töötavad Telia küberturvalisuse eksperdid pidevalt selle nimel, et pakkuda oma klientidele uusi turvalahendusi. Aasta alguses tulime välja DDoS rünnakute kaitselahendusega ning maikuus tõime turule Küberintsidentide Abi teenuse, mis aitab olukorras, kus ettevõtet on rünnatud. Loomulikult ei saanud me neid uuendusi tähelepanuta jätta ning tutvustasime mõlemat teenust üritusel lähemalt.

    5G – järgnevate aastate innovatsioonivedur

    Telia pakub oma klientidele 5G funktsionaalsust olemasolevatel sagedustel juba üle 1,5 aasta, kuid lähitulevikus laienevad 5G võimalused veelgi.
    Täna on 5G võrgud maailmas alles oma arengutee alguses. Viienda põlvkonna mobiilside võrkude peamisteks eelisteks on suurem ülekandekiirus ja läbilaskevõime, mis tänu väiksemale viiteajale võimaldab pakkude tuge nt reaalaja teenustele. Oluliseks aspektiks on ka võimekus toetada miljonite IoT (asjade interneti) seadmete tööd.
    5G võimaldab äritegevust efektiivsemaks muuta väga paljudes valdkondades, näiteks tööstuses, logistikas, transpordi- ja meditsiinisektoris.

    E-Eesti edulugu jätkub

    Digiriigi teemalises paneelis arutleti selle üle, kas Eesti digiriigi kuvand on jätkuvalt sama tugev kui varem ning mis on olnud selle edu taga. Jäi kõlama, et saame endiselt olla uhked oma 20-aastaseks saanud digiriigi üle. Eesti kuvand e-riigina on jätkuvalt väga tugev kogu maailmas ning selgelt eristume sellega. Selle edu taga on olnud selge visioon ja asjaolu, et fookuses on alati olnud inimestele hüvede loomine, tänu millele on sündinud reaalsed riigi elanikele suunatud lahendused.
    Viimastel aastatel on lisandunud ka Eesti kui startup-riigi kuvand, kuna Eestis on elanikkonna kohta kõige rohkem startupe Euroopas. Eestist on saanud ka kompetentsikeskus – meil on kogemust ja teadmisi, mida teistega jagada ning selle kõrval on Eesti hea koht, kus katsetada uusi lahendusi.

    IoT lahendused teevad teenusepakkujate ja tarbijate elu lihtsamaks

    IoT-l on suur roll manuaalsete protsesside automatiseerimises ning kaugelt opereerimine aitab paljusid töölõike veelgi efektiivsemaks muuta. Hetkel ongi peamiseks IoT arengusuunaks Eestis andmete kauglugemine. Ettevõtte jaoks, kelle seadmepark on suurem, võib probleemikohaks olla nii andmete täpsus kui ka nende kokku korjamisega seotud aja- ja ressursikulu, mis omakorda võib mõjutada ettevõtte rahavoogusid, kui selle tõttuviibib arvete esitamine.
    Eesti võrguettevõtted hakkavad järjest kauglugemise võimalusi laiemalt kasutusele võtma ning see juba toimib päris mitmes valdkonnas (nt gaas, elekter, kaugküte) ning näiteks Tallina Vesi alustab peagi tarkade veemõõtjate paigaldamisega.
    IoT lahendusi kasutatakse üha enam ka tööstuses, kus on oluline jälgida nt niiskuse- või mürataset.

    Kriisiplaanil oluline koht

    Praegune julgolekuolukord on sundinud paljusid ettevõtteid võimalikke riske põhjalikumalt kaardistama ning tõsisemalt mõtlema ettevõtte toimepidevusele. Sellest oli juttu ka IT-juhtide klubi vestluses. Esinejad rõhutasid, et tänases keskkonnas peab ettevõttel kindlasti olema kriisiplaan. Seda plaani tuleb pidevalt uuendada ning raskemaid kriistsenaariume ka reaalselt testida ja nt kord aastas läbi mängida, veendumaks, et lahendused reaalselt töötavad. Kui midagi päriselt juhtub, on juba hilja otsida lahendust või partnerit, kes kriisiolukorras appi tulla saab.
    Juttu tuli ka tänasest IT-juhi rollist ettevõtetes ning toodi välja, et IT- juht peab ärist aru saama ning olema n-ö ärile lähemal kui see aastaid tagasi tavaks oli. Piltlikult öeldes, kui ui praegu IT juhti ärikoosolekutele ei kaasata, on midagi ettevõttes selgelt valesti.

    Väikeettevõtete jaoks on võtmesõnaks paindlikkus

    See, kuidas me täna tööd teeme, erineb drastiliselt sellest, kuidas me seda enne koroonakriisi tegime. Lisaks on väikeettevõtte tööstiil reeglina oma loomult mobiilsem ning järjest olulisemaks muutuvad nende jaoks paindlikku tööviisi toetavad lahendused. Näiteks ligi 60% väikeettevõtetest kasutavad erinevaid grupitöörakendusi. Tänapäeval nt Microsoft Teams, mille kasutamine on teinud pandeemia ajal suure hüppe, ei ole enam vaid videokoosoleku pidamise vahend, sest see võimaldab luua erinevaid gruppe, jagada faile jne.
    Muutunud on ka väikeettevõtete vajadused ja nõudmised IT ja küberturvalisuse valdkonnas ning üha enam pööratakse tähelepanu sellele, millist riist- ja tarkvara kasutatakse ja seda nii funktsionaalsuse ja töökindluse kui ka turvalisuse vaatest.
    Järgmine Telia Meetup toimub 25. mail 2023.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.