Artikkel
Kõik Energiast 2022
  • Jaga lugu:

    Meretuulepargid – energiasõltumatus viie aastaga

    Foto: Utilitas

    Peaaegu kümme aastat on Eesti vaadanud pealt, kuidas mujal Euroopas arendatakse taastuvenergeetika võimsusi, sealhulgas rajatakse aastas sadu maismaa ja kümneid meretuuleparke. Venemaa poolt tekitatud energia- ja julgeolekukriis muutis olukorda pöördeliselt ning nüüd tuleb Eestil kiiresti tegutseda, et mitte rongist maha jääda.

    Eestile loovad soodsad eeldused taastuvenergia tootmise arendamiseks nii geograafiline asukoht, hõre asustus kui ka klimaatilised tingimused. Läinud aastal nägi ilmavalgust Rohetiigri energia teekaart, mis sündis kohalike teadlaste ja turul tegutsevate ettevõtjate koostöös ning kuhu andsid oma panuse ka Utilitase eksperdid. Töögrupp analüüsis elektri, soojuse ja transpordikütuste kasutamist ja tootmist ühtse tervikuna ning pakkus välja teekonna kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2040. Ühe põhijäreldusena leiti, et Eesti jaoks on väga oluline lisada juurde elektri tootmisvõimsusi, sest elektri nõudluse kasv on lähikümnenditel suur – tarbimise kasvu toidab nii transpordi- kui ka soojussektor.

    Tuuleenergia on võtmetähtsusega

    Eestis toodetakse enamik elektrist endiselt fossiilsetest kütustest, näiteks põlevkivist. Tootmisvõimsuste ebapiisava rajamise, kõrgetest CO2 hindadest põhjustatud põlevkivielektri pärsitud konkurentsivõime ja vanade tootmisseadmete amortiseerimise tõttu oleme muutunud elektri eksportijast elektri importijaks. 2021. aastal tootsid kohalikud elektrijaamad 6,3TWh elektrit, kuid tarbimine ulatus Eestis ligi 9TWh-ni. Taastuv­energia osakaal on küll kasvanud, kuid kattis mullu siiski vaid 27% lõpptarbimisest.
    Utilitas toetab Rohetiigri ambitsioonikat elektritootmise stsenaariumi ning uute taastuvenergia tootmisvõimsuste kiirendatud rajamist. Võtmetähtsusega on tuuleenergia arendamine, sest nii saame kõige kiiremini vajalikus mahus uusi, aasta ringi töötavaid elektrivõimsusi.
    Eeldusel, et riik ja kohalikud omavalitsused teevad arendajatega tõhusat koostööd ja kiirendavad planeerimis- ja loamenetlusi, saaks viie aastaga maismaa tuuleparkide mahu võrreldes praeguse tasemega neljakordistada ning rajada meretuulepargid võimsusega 2,7 gigavatti. Sisuliselt tähendaks see, et maismaale tuleks rajada lisaks olemasolevatele teist sama palju tuulikuid ehk ca 145 tükki. Merele piisaks 180st 15megavatisest tuulikust, et seatud sihid saavutada. Selline lisatootmisvõimsus võimaldab Eestil saada elektri netoeksportijaks, aitab saavutada kogu energiamajanduses bilansilise süsinikuneutraalsuse eesmärgid ja loob koos teiste investeeringutega eeldused tulevaste elektrienergia hinnašokkide vältimiseks.
    Taastuvenergeetika tehnoloogiatest räägib tuuleparkide kasuks ka see, et need suudavad energiat toota nii päeval kui öösel, suvel kui talvel. Talvel, mil elektrivajadus on suurem, on nende tootlus meie kliimas parim. Eriti suure potentsiaaliga on meretuulepargid, mille ehitamine ja hooldamine on küll maismaatuuleparkidega võrreldes kallim, kuid mis on merel puhuvate tuulte tõttu tootlikumad.
    Utilitase arendatav Saare-Liivi meretuulepark hakkab tootma elektrit alates hetkest, kui tuule kiirus on 3 m/s, mis on inimesele vaevu tunnetatav. Samuti tuleb arvestada, et kõrgemates õhukihtides on tuul tunduvalt püsivam ja tugevam kui merepinnal. 2028. aastal toodaks Saare-Liivi meretuulepark hinnanguliselt 5 TWh elektrit, mis on umbes 60% kogu tänasest Eesti aastasest elektritarbimisest.
    Saare-Liivi meretuulepargi asukoht

    Saare-Liivi meretuulepark

    2017 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kehtestamine

    2021 Hoonestusloa menetluse algatamine

    2022-2025 Keskkonnamõju hindamine ja uuringute läbiviimine

    2025-2027 Projekteerimine ja tuulepargi ehitamine

    2028 Tuulepargi esimese etapi valmimine ehk vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele ca 80 tuulikuga 1200 MW pargi käivitamine

    Lisainfo: www.saareliivituulepark.ee

    Meretuulepargid võivad kõlada Eestis veel uuenduslikuna, kuid Euroopa riikides on tänaseks paigaldatud kokku enam kui 5000 meretuulikut ja Taani esimene meretuulepark avati juba aastal 1991. Eriti oluline roll on meretuuleparkidel elektri tootmisel Suurbritannias ja Taanis. Tänase ülemaailmse energiakriisi tõttu on Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas suisa meretuuleparkide rajamise buum ning järgnevatel aastatel suureneb tuuleenergia tootmine merel hüppeliselt.
    Eestis on suurepärased tingimused meretuuleparkide rajamiseks – meil on palju madalat merd, kus on head tuuleolud. See tähendab, et tuuleparke on lihtsam hooldada ja tuulikud on töös 97-98 protsendil aastast. Taastuv­energeetikavõimsuste lisandudes on rajamisel ka elektri salvestuslahendusi, see valdkond on kogu maailmas äärmiselt kiiresti arenev ja potentsiaalseid lahendusi on ka Eestis töös juba mitmeid.

    100% taastuvenergia riik

    Kuigi Eestis on meretuuleparke arendatud juba alates 2007. aastast, siis siiani pole ükski projekt jõudnud ehituseni. Põhjused on ennekõike regulatiivsed (liiga pikk planeeringute ja lubade menetlemine), aga ka majanduslikud (investeeringu pikk tasuvusaeg) ja inimlikud (üksikute kohalike elanike vastuseis uutele tuuleparkidele).
    Venemaa agressioon ja hädavajalik rohepööre energeetikas annavad meile täna uue võimaluse ambitsioonikad projektid lõpuks ellu viia. Need on kriisid, mida ei tohi raisku lasta. Eestil on praegu võimalus saavutada energiasõltumatus ja minna üle taastuvenergiale. Miljarditesse eurodesse ulatuvad investeeringud meretuuleparkidesse turgutavad majanduskasvu, elavdavad kohalikku tööhõivet, jätavad siseriiklikusse majanduse iga-aastaselt sadu miljoneid eurosid ja loovad eeldused uute tööstusharude tekkeks. Meretuuleparkide rajamisega saaksime luua viie aastaga olukorra, kus kogu Eestis tarbitav elektrivajadus on kaetud taastuv­energiaga. Eesti uus rahvusvaheline edulugu võiks olla: 100% taastuvenergia riik.

    Meie Saare-Liivi meretuulepargi arendus edeneb tempokalt. Utilitas Wind on sõlminud lepingud kõigi Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa algatamise otsuses välja toodud keskkonnauuringute teostamiseks ja suurem osa uuringuid on juba käimas. Augusti alguses saatis Utilitas Wind keskkonnamõjude hindamise programmi TTJA-le avalikustamise korraldamiseks ning programmi avalik väljapanek ja arutelud toimuvad plaanide kohaselt juba tänavu sügisel.

    Utilitas on esitanud taotlused ka mereala planeeringu tuuleenergia arendusaladel tuuleparkide arendamiseks. Nüüd kui riiklik merealaplaneering on kehtestatud, siis usume, et saame ka nendel aladel tuuleenergia arendustega edasi liikuda.

    Meretuulepargid on Eestis uus asi ja kogu see protsess nõuab väga paljude osapoolte tihedat koostööd. Ootame ametkondadelt koostöövalmidust ja mõistmist meretuuleparkide vajalikkuse osas. Kõik osapooled peaksid praegu kaasa mõtlema, kuidas tuule- ja laiemalt taastuvenergia võimsuste rajamise protsessi kiirendada.

    Ainus viis elektri hinda alla saada on rajada uusi tootmisvõimsusi. Kõiki lubasid saaks ja tuleks menetleda kiiremini. Euroopa Komisjon koostas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse plaani REPowerEU, milles liikmesriikidel soovitati oluliselt kiirendada loamenetlusi, näiteks võiks paljude erinevate lubade asemel teha meretuuleparkidele üks koondloa menetlus. Vaja on otsustusjulgust. Kui nõutavad uuringud on läbiviidud ning vajadusel määratud leevendusmeetmed, siis tuleks mõjude hindamine heaks kiita ja ehitamiseks vajalikud load väljastada. Väga oluline on lahendada võrguga liitumise küsimused. Väljaehitatud võrk on ühiskondlik ressurss, mida peaks saama kasutada need, kes selleks ka tegelikult valmis on. Praegu on liiga suur hulk võimsusi lihtsalt broneeritud.

    Rene Tammist
    Utilitas Wind OÜ juhatuse liige
    Jaga lugu:

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.