Artikkel
  • Töötukassa: töötaja leidmiseks peab senisest rohkem pingutama

    Eesti Töötukassa andmetel on registreeritud töötuid sügise saabudes ligi 48 000, koroonakriisist on tööturg taastunud. “Tööjõudu üle ei ole, selge on aga ka see, et muutused majanduses toovad kaasa ka muutuseid tööjõuturul,” ütles Töötukassa tööandjate teenuste osakonna teenusejuht Livia Laas Äripäeva raadiosaates “Minu karjäär”.

    “Kuigi töötute arvu vaadates tundub, et ­inimesi peaks olema tööturul küllalt, pole see päris nii. Sageli ei lähe siiski kokku tööandja ja töötaja profiilid, soovid ning asukohad. Tööandjad on muidugi mures, näevad suurt vaeva heade töötajate leidmiseks ning hoidmiseks ja teevad võimalusel muudatusi oma tööprotsessides, näiteks mõeldes senisest rohkem automatiseerimisele,” rääkis Laas.
    Tulevast tööjõuvajadust arvutatakse tööjõu vajaduse baromeetri järgi. Koroona ja Ukraina sõda ei ole Laasi sõnul suuri muutusi toonud – seis on sarnane nagu enne pandeemiat. “Meie viimane uuring näitab, et täna ja lähitulevikus on töötajate puudus kõige suurem teenindavas sektoris, turismis, majutuses ja toitlustuses ning pikalt on juba kestnud ka oskustööliste puudus. Kui meie inimesed pelgavad, et sõjakartuses siia tulnud inimesed võtavad meie töö ära, siis täna ei saa seda öelda. Eestisse on saabunud palju naisi ja paljud neist on kõrgharidusega, kes ei leevenda meie probleemi tootmises ja tööstuses. Samas on paljud Ukrainast tulnud inimesed küll leidnud tööd, aga keeleoskuse puudulikkuse tõttu mitte enda erialal. See on nende jaoks ajutine olukord, sest nad loodavad sõja lõppedes naasta kodumaale.”

    Ennustamine on tänamatu töö, sest keegi ei oska kriise täpselt ette näha. Aga teatud sektorites läheb lähiajal tõenäoliselt rõhk töötajalt tööandjale.

    Baromeetri hindamisel vaadatakse ette 12 kuud ja näha on, et lisaks pikalt puuduses olnud teenindussektorile, tööstus- ja tootmisvaldkonnale kestab spetsialistide puudus ka tervishoiu- ja haridussektoris. Kui paljudel ettevõtetel on võimalik pikemalt ette mõelda ja tööjõupuuduses panustada automatiseerimisse ning robotitesse ja ka kauplusteketid on näiteks avanud iseteeninduskassad, siis hariduses ja meditsiinis ei ole võimalik muutuda päris arvutipõhiseks ning inimtööjõust loobuda.
    “Ennustamine on tänamatu töö, sest keegi ei oska kriise täpselt ette näha. Aga teatud sektorites läheb lähiajal tõenäoliselt rõhk töötajalt tööandjale. On näha, et töötaja leidmiseks peab mõtlema välja põhjalikuma värbamisprotsessi ehk enam ei piisa sellest, et kuulutuses on lihtsalt kirjas, et tootmisettevõte otsib töötajat ja pakub palka,” selgitas Laas. “Tulevase töötaja poole pöördumisel on oluline mõelda, et kuidas ma tahaksin, et minuga suheldakse. Positiivne on, et üle poolte tööpakkumistel on täna näiteks palgad avaldatud. See võtab ära liigset müra palgaootuse ümber ning säästab mõlema poole aega, mis on tänasel päeval väga väärtuslik.”
    Inimesi köidab tema sõnul ka ettevõtjate motivatsioonipakett: sportimisvõimalused, üritused, tervisepakett ning asulapiiridest väljaspool asuva töökoha transpordivõimaluse pakkumine. “Paraku ainult töö ja palgaga praegu enam töötajat ei tõmba. ­Inflatsioonil on küll suur mõju, ent nii päris öelda ei saa, et iga lisaeuro inimesi töökohta vahetama paneb. Mina ei usu sellesse, et tõeliselt hea töökeskkonna puhul väga väikesed palgavahed suuri inimmasse liigutaksid.”

    Töö- ja karjäärimess toob kokku ­tuhandeid tööandjad ning tööotsijad

    Töötukassa sügisene virtuaalne töö- ja karjäärimess toimub 20.–23. septembrini 2022. Messi eesmärk on tuua kokku tööotsijad ja tööandjad. “Oleme töömessi korraldanud pikka aega, aga enne koroonakriisi tegime messi igas maakonnas eraldi ja nii-öelda silmast silma. Kriisi saabudes saime aru, et on vaja uut lähenemist, ning korraldasime esimest korda virtuaalmessi, mis osutus erakordselt edukaks,” rääkis Laas. “Tegelikult toob virtuaalne üritus kokku rohkem tööandjaid ning annab mõlemale poolele rohkem paindlikkust. Tööandjad saavad panna üles tööpakkumisi ning neile tekitatakse virtuaalne töölaud, kus nad saavad näidata pildi- ja videomaterjale ning tutvustada end lähemalt. Lisaks kui maakondlike messide puhul tulid kohale ainult piirkonna tööandjad, siis virtuaalmess annab võimaluse vaadata üle ka naaberkonna tööandjad. Tööandjad üle Eesti jäävad paremini silma ja mess annab suhtlemiseks rohkem väljavaateid.”
    Kokku tuleb seekordsele töömessile 150 tööandjat: klienditeenindusettevõtted, tootmis- ja tööstusfirmad, lasteaiad, ­hooldekodud, finantsasutused, personaliotsingufirmad, ettevõtjad välismaalt ja nii edasi. Tööpakkumiste profiil on äärmiselt lai ning kui huvipakkuval tööandjal pole hetkel väljas sellise ametikoha pakkumist, mis potentsiaalselt töötajat inspireeriks, soovitab Laas ikkagi tööandjaga ühendust võtta ning uurida tulevikuvõimaluste kohta.

    Tasuta töötoad on avatud kõigile – nii töötutele kui ka töötavatele inimestele

    Väga menukaks on osutunud messi virtuaalsed töötoad. Laas rõhutas, et töötoas osalemiseks ei pea olema töötu, vaid oodatud on kõik huvilised – ka näiteks lastega kodus olevad vanemad või need, kes soovivad pärast pikka töötamist ühes ettevõttes teha midagi muud. Töötubades osalejatele on siiski määratud piirarv, et oleks võimalik kõigiga suhelda ja küsimustele vastata. Töötoad toimuvad reaalajas, neid teevad professionaalsed karjäärinõustajad ja osaleda saab just sealt, kus parasjagu asute: kodust, töölt, transpordivahendist või kohvikust.
    Töötubade teemadena võib näiteks välja tuua oma karjääri disainimise, kandideerimisdokumendi koostamise ABC, mida kandideerimisdokumendid kandideerijast päriselt räägivad või kas hakata ettevõtjaks või mitte. Väga menukas on töövestluse simulatsioon ehk inimene, kes soovib töövestlust läbi mängida pingevabas keskkonnas, saab karjäärinõustajaga arutada läbi enamlevinud küsimused, mõelda neile vastuseid ning muu hulgas harjutada, kuidas rääkida oma palgaootusest.
    Töömess toimub kaks korda aastas, kevadisel osales 28 000 tööotsijat ja kandideerimisi oli tuhandeid. “Meile on oluline, et inimene leiaks töö. Ja kellel läheb õige ameti leidmisega keeruliseks, saab töötukassalt tuge ning nõustamist tööotsingul ja karjääri tegemisel,” lisas Laas.
    Töötubadesse ja nõustamistele registreerumine on avatud. Messil osalevate tööandjate ning tööpakkumistega on võimalik tutvuda alates 20. septembrist.
    Jaga lugu:

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuul langetab käibeprognoosi, müügitulu oodatust madalam
Tuule esimese poolaasta müügitulu tulemused on oodatust madalamad. Tuule esimese poolaasta müügitulu oli 665 000 eurot ja aruandeperioodi kahjum 337 000 eurot.
Tuule esimese poolaasta müügitulu tulemused on oodatust madalamad. Tuule esimese poolaasta müügitulu oli 665 000 eurot ja aruandeperioodi kahjum 337 000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.