Artikkel
  • Ericsson - maailma tehnoloogialiider

    Telekommunikatsiooniseadmete arendaja ja tootja Ericsson on Eestis tegutsenud juba 26 aastat. Üks Eesti suurimaid tööandjaid on läbinud profiili muutuse ning kasvanud Ericssoni juhtivaks innovatsiooni keskuseks.

    Supply Site Tallinn juht Sirli Männiksaar on esimene kohalik Ericsson Eesti tehase juht.
    Supply Site Tallinn ei ole klassikalises mõttes tehas, vaid innovatsiooniüksus, kus arendatakse ja testitakse kõige uuemaid telekommunikatsiooniseadmeid. „Meie eesmärk on tootearendus ja innovatsioon. Arendame igapäevaselt uusi sidevõrgu tooteid, mis oleksid võimekad, pika elueaga, kvaliteetsed ning tehnoloogiliselt maailmatasemel,” kirjeldab alates tänavu oktoobrist Ericsson Eesti tehast juhtiv Sirli Männiksaar. Muide, ta on kõigi nende aastate jooksul esimene kohalik Ericssoni tehase juht.
    Sirli on õppinud tootearendust ja kvaliteedijuhtimist ning on Ericssoniga seotud juba aastast 2004. Ta on töötanud nii tarneahela meeskonnas kui ka kohaliku strateegia ja juhtimiskvaliteediüksuse juhina. Viimased kolm aastat töötas ta globaalsele Ericssoni digitaliseerimise organisatsioonile, luues muu hulgas oma tiimiga näiteks masinõppemudeleid. „Ericssonis on alati midagi toimumas ning tänased võtmesõnad on digitaliseerimine, Tööstus 4.0, jätkusuutlikkus ja loomulikult 5G võrk. Aastatega on meil kujunenud väga tugev meeskond, me teame, mida me teeme ja oleme uhked, et selline tipptehnoloogia sünnib just nimelt Eestis!”
    Eesti tehasel on tema sõnul Ericssoni kontsernis väga oluline koht ja selle nimel on ka aastaid vaeva nähtud. „Täna võib küll öelda, et meile on valla kõik võimalused. Meil töötab üle kahe tuhande eksperdi enam kui 60 rahvusest,. Oleme mitmekesised nii kultuuriliselt kui ka tööalaste kompetentside poolest. Töötajatel on väga palju võimalusi enda oskuste täiendamiseks, sealhulgas võimalus rikastada oma karjääri, liikudes Ericssoni erinevate üksuste vahel üle maailma. Innovatsiooni, arengut ja õppimist toetav ettevõtte kultuur avardab maailmapilti ning annab kogemusi, mida mujalt naljalt ei saa.”

    Missioon on muuta kujutlematu võimalikuks

    Sirlit inspireerib Ericssoni eesmärk muuta maailma, luua koostöös partneritega parimaid kommunikatsioonilahendusi ning olla tehnoloogialiider. Ettevõte loob juba täna selliseid tooteid, mis jõuavad inimeste kasutusse alles tulevikus.
    „Oleme tipptegijad 5G-tehnoloogias. Meie missioon on muuta kujutlematu võimalikuks – kõik see, mida sa ei suuda välja mõelda, teeme meie ära! Ja seda maailmamuutvat tehnoloogiat ei eksisteeriks, kui poleks Tallinna tehast. Tegemist ei ole mingi väikese äriga, vaid tänu meie ekspertidele jõuavad tipptasemel tooted üle maailma ning kujundavad tulevikku. Maailma muutmine võib tunduda meeletu ambitsioon, aga oleme seda ju mobiilside ajaloos varem juba teinud, miks me ei võiks seda uuesti teha? Ka näiteks Bluetooth on üks Ericssoni loodud tehnoloogiatest.”
    Ericssoni 5G sidevõrgu toode.
    Ericsson tegutseb B2B äris, ent samas on ettevõtte toodetega kokkupuude kõigil inimestel, kes kasutavad mobiiltelefoni või mobiilsidevõrke. Tööstusettevõtetele on 5G kasutusala veelgi laiem, sest Tööstus 4.0 lahendused panevad 5G kommunikatsioonivõrgu abil tehases seadmed omavahel suhtlema, selle abil automatiseeritakse tootmist, tagatakse digitaliseerimisvõimekus, tehakse reaalajas andmete analüüse ning integreeritakse andureid ja sensoreid.
    „Viimased aastad on nii Ericssonis üldiselt kui ka Tallinnas möödunud 5G võrgu võtmes. 5G võrgu tarbijani jõudmise teekond on võtnud aega kauem kui mujal maailmas, kuid sellegi poolest saame kõik uhked olla, et seda võimaldavad Eestis toodetud seadmed,” möönab Eesti tehase juht. „Meie klientideks on maailma suuremad ja olulisemad telekomettevõtted ja 5G turule tulek on meie tooted veelgi kliendipõhisemaks muutnud. Iga toode on erinevale kliendile on ainulaadse spetsiifika ja kriteeriumitega. Sellest tingituna arendame ja testime ligi 500 prototüüpi kuus. Koroonaaeg muide andis 5G juurutamisele hoogu juurde, kui võimendus vajadus võrguülese suhtlemise ja innovatsiooni järele.”
    Ta lisab, et kuigi tänane majandussituatsioon on raske, vaatab Ericsson kaugemale tulevikku. „Viimase 5–10 aastaga oleme näinud, et erinevaid häireid maailmas on nii palju, et need on saanud kahjuks justkui uueks normaalsuseks. Iga ettevõte peab tegelema enda pideva parenduse ja eesmärgistamisega ning olema muutusteks valmis. Kiirelt muutuvas maailmas lihtsalt peab õppima kohanema ja paindlik olema, suunates pilgu tulevikule ja innovatsioonile.”

    Jätkusuutlikkus algab igast töötajast

    Nagu iga tööstusettevõte, tunneb ka Ericsson endal jätkusuutlikkuse osas suurt vastutust ja tegeleb aktiivselt süsiniku jalajälje vähendamisega. Kontserni suurim eesmärk on saavutada aastaks 2030 süsinikuneutraalsus kõigis ette­võtte tegevustes. Samuti soovib Ericsson 2040. aastaks olla süsinikuneutraalne kogu tarneahelas tarnijatest toodete lõppkasutajateni.
    Mida täna selleks tehtud on? Ettevõte kasutab alates aastast 2011 rohelist energiat, omab juba viis aastat järjest Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuld­taset ning eelmise aasta jooksul vähendati tarneahela, rajatiste ja ärireiside heitkoguseid 60% võrra. „Laiemalt võttes saame jätkusuutlikud olla läbi meie enda toodete ja tehnoloogiate, mis muutuvad aina efektiivsemaks, võtavad vähem ruumi, vähem energiat. Näiteks 5G raadiod on juba 9,3 korda energiatõhusamad kui 4G tooted! Lisaks juurde see, mida me Tallinnas teeme, et meie töö ja tegevused oleksid võimalikult jätkusuutlikud, alustades prügikäitlusest ja taaskasutusest kuni roheenergia, paberi­vaba kontori ning töötajate isikliku jalajäljeni,” selgitab Männiksaar.

    Arengul ei ole piire

    Ericsson Eestis töötab 2280 inimest, kellest üle poole on arendajad ja insenerid. „Heal meelel palkaksime kõik oma talendid Eestist, aga oleme pisike riik ning seetõttu tuleb olla rahvusvahelise vaatega. Ericssonis on äge see, et meil on erinevate riikide üksuste vahel avatud tööjõuturg ning toimub pidev liikumine. See laiendab inimeste silmaringi ja õpetab uusi spetsiifilisi kompetentsivaldkondi,” räägib Männiksaar. „Panustame südamega oma töötajatesse, nende arengusse.”
    Lisaks tehakse tihedat koostööd koolidega. „Töötame selle nimel, et noored tahaksid minna õppima inseneeriat, pakkudes neile töövarjuvõimalust ja praktikakohti, arendades koos koolidega õppekavasid ning käies ka ise loenguid andmas. Uhkusega võin öelda, et igal aastal tuleb umbes 50% ettevõtte praktikantidest Ericssoni tööle ning suur osa neist liitub hiljem, pärast kooli lõpetamist,” rõõmustab Sirli.
    „Töö on tõesti huvitav ning siin saab näha tulevikutehnoloogiaid, mida mujal ei näe. Samuti saab ka ise uusi lahendusi luua ja innovatsiooni panustada. Oleme õppiv organisatsioon ja toetame töötajaid programmide, erinevate koolituste, innovatsiooni päevade ja ka näiteks ette­võttesiseste hackathon’idega. Lisaks on meil e-õppekeskkond Degreed, mis võimaldab igal töötajal luua oma õpiteekonnad. Organisatsioonina oleme uhked, et juhtide ja töötajate arendamine on olnud meil süsteemne. Heaks näiteks on uute ja kogenud juhtide mentorlus, mille arendamisega oleme tegelenud 10 aastat.”
    Sirli lisab, et töö ja arengu kõrval pööratakse palju tähelepanu ka töötaja teadlikule heaolule, sealhulgas töö ja eraelu tasakaalule ning vaimsele tervisele. „Töö Ericssonis on tõesti põnev! Siin on palju võimalusi areneda. Olen saanud ennast täiendada ja kogeda erinevaid rolle erinevates tiimides, juhtida põnevaid algatusi ning seda kõike tänu meie ägedatele inimestele. Siinne õhkkond ja meeskond on super, muidu ma ju ei töötaks siin juba ligi 20 aastat!”
    Ericsson võimaldab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenusepakkujatele ühenduvuse täisväärtust ja muutes kliendid edukateks täielikult ühendatud maailmas. Ericsson pakub telekommunikatsiooni teenuseid ning multimeedia lahendusi rohkem kui 180 riigis. Laiaulatuslik portfoolio katab võrgustikke, digiteenuseid, reguleeritud teenuseid ja tekkivaid ärisid, mida jõustavad 5G ja IoT platvormid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Silvano kasvatas käivet, kuid ärikasum langes surve alla
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kõlvart: Porto Franco kriminaalasi linna juhtimist ei mõjuta
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Twitteri jamad tegid ruumi uuele popile portaalile
Jätkuv segadus Twitteri ümber on andnud võimaluse uutele tulijatele, kellest popim paistab olevat viimasel ajal Hive.
Jätkuv segadus Twitteri ümber on andnud võimaluse uutele tulijatele, kellest popim paistab olevat viimasel ajal Hive.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.